pühapäev, 22. jaanuar 2017

Lugu sellest kuidas ma arvasin, et lähen suusatama...

Eile võtsime kambaga kätte ja läksime Mammaste suusakeskusesse. Idee oli hea ja algus paljutõotav. Täpselt nii kaua kuni sain ühe suusa jalga ära ja teist enam mitte kuna lihtsalt ei seisnud püsti. Omajagu oli süüdi kindlasti ilm, mis lumele jäise kihi moodustanud. Teisalt, aga kindlasti ka fakt, et mu viimane suusatamine oli põhikoolis ehk siis eelmisel sajandil. Peale poolt tundi mäest üles ronimist olin ma täiesti väsinud ja tige. Võtsin suusad jalast ja viisin laenutusse tagasi. Laenutuse tädi ainult noogutas ja ütles, et nende künkad õppimiseks tõesti parimad ei ole. Vaja oleks siledamat pinda. Kuna aga siledam pind oli klaasjää all, siis ma loobusin. Lisaks pidin tõdema, et mu kevadel tekkinud põlvevigastus seab ikka parajad piirid liigutustele, mis oleks suusatamises vajalikud.
Lisaks tundusid mulle laskumised liiga ohtlikud (minu kui algaja jaoks). Vaid 40 cm raja kõrval oli ca 3-4 meetrit võimalust üle järsaku lennata ja sinna jäädagi.
Ülejäänud maa ma kõndisin.
Vanem piiga aga oli sõiduvees. Kuna ta sõidab veebruaris oma esimesele suusareisile Rootsi, siis tema tahtis mäel juba veidi harjutada. Ütleme nii, et rohkem oli ta püsti kui mina küll. Muidugi mäesuusk on laiem ka ja toetuspind parem. Vähemalt mulle tundus nii.
Noorem plika aga nii vilunud ie olnud. Esimene kord suuskadel oli algul suur pettumus ka talle. Korra võttis isegi suusad ja viskas võssa :D Ei tea, kellelt ta selle käitumise küll pärinud on. Siis aga korjas võsast välja ja proovis veel.
Lõppes muidugi suusatamine halvasti kuna ta kukkus päris kõvasti ja sai väga haiget.

Mõtlesin eile, et ei...suusatamine ei ole minu ellu kuuluv asi. Proovisin ja tehtud, enam ei taha. Ja ega ju ei  peagi. Täna aga mõtlen, et puhtalt laste julgustamise mõttes peaks vist veel proovima. Järgmisel korral lähme Tartus Laululava all olevasse Tähtvere Spordiparki. Emajõe maalilised kaldad ja sile maa :D Jõkke vast ei kuku :D

Kokkuvõttes on suusatamine ok ja mina olen kuri vaid selle peale, et ise koba olen. Ja nii lihtne see ongi :D