reede, 27. mai 2016

Pankrottttt...

Suutsin aprilli lõpus haigeks jääda ja olingi paar nädalat haiguslehel. Nagu sellest oleks veel vähe olnud. Kui esimene häda oli välja ravitud, tuli plaksti teine. Õigemini krõpsti.
Homikul kükitasin korraks kamina ette ja püsti tõustes käis põlvest raks läbi. Peale seda olen lombakas. Põlv ei paindu, kõik kohad juba valutavad sellest lompamisest.
Põlve siseküljel on sidemete venitus ja vesi tekkinud, põlveõõnlas mõnus tsüst. Arsti sõnul ainus kükk, mida mina veel elus ehk teha saan, on wc potile istumine. Muud ei maksa lootagi.
Haigusleht on nüüdseks kestnud siis juba 1 kuu.

Lisaks juhtus nii, et haiguslehte võttes sattusin oma teise tööandjaga konflikti, mille tulemusena jäi mulle alles üks töökoht. Ma lihtsalt ei olnud nõus muutunud töötingimustega, mis kardinaalselt algsetest erinesid ja seega sai leping lõpetatud. Kahjuks olen oma nahal juba mitu korda tunda saanud, et hoolimata sellest, et kui ütled et midagi võiks olla teisiti, siis peale ära kuulamist otsustatakse öelda vaid "aidaa".
Tagantjärele mõeldes ei imesta enam sugugi, miks antud tööandja tööpakkumise kuulutused on aastaringselt üleval eri saitidel.
Läbi valusa kogemuse sain õppetunni: Kõik pole kuld mis hiilgab....

Kokkuvõttes olen lombakas, poolenisti töötu ja ilma rahata....kui tore, et ees on soe suvi ja miljon üritust, mis on vaja üle elada.

Arst sõnul tööle minekust ei maksa veel unistada 4 nädalat vähemalt. Ausalt öeldes hommikul kannatab veel püsti olla, aga õhtuks terve keha valutab.
Vähendada vertikaalset asendit, ütles arst.....tal on kuradima õigus.

Horisontaal ruulib!

neljapäev, 26. mai 2016

Majoneesikook

Avatasin enda jaoks internetist imelihtsa ja niiiii hea koogi retsepti. Need asjad on vat igal inimesel kodus olema (noh, majoneesi paljud ei armasta, aga muud küll). Kuna palju kommentaare oli, eriti neid mis kiitsid taevani seda hõrku maitset, siis otsustasin ise ka proovida.

No tulemus on selline, et olen nüüd teinud 4 päeva järjest ja phimõtteliselt eile kui panin koogi lauale jahtuma, siis tagasi tulles oli alles küpsetuspaber ja selle kõrval silt "Kes hiljaks jääb, see ilma jääb"
Plikad kihistasid nurga taga naerda ja ütlesid, et pole midagi teha, nii see lihtsalt on :D

Olen proovinud eri variante. Ainult šokolaadiga. Šokolaadisisu ja  šokolaadikattega. Šokolaadi-mustikasisu ja šokolaadi-kõrvitsaseemne kattega. Šokolaadi ja rabarberisisu ning kõrvitsaseemne-linaseemne-nonparelli kattega. Viimasesse lisasin majoneesile lisaks hapukoort (majonees oli otsakorral) ja sai veel vaata et kõige parem.

Jagan retsepti ka(kopeeritud netist mingilt kokasaidilt):

Lihtne, lollikindel ja vähe musti nõusid on, kui teed seda kooki:

2 muna
200 g suhkrut
250 g majoneesi
250 g jahu
1 triiki tl soodat
umbes 1-1,5 tl vaniljesuhkrut
50 g või rohkem riivitud/hakitud šokolaadi
Majonees kaussi, munad ja suhkur samasse, klopi segamini.
Lisa vaniljesuhkru ja soodaga segatud jahu ning riivitud šokolaad. Sega ringi. Ära väga ägedalt käruta, katsu aeglaselt ja lühema ajaga see segamini saada.
Tõsta küpsetuspaberiga kaetud koogivormi ja küpseta 180 kraadise ahju keskmises vahes no umbes 30 minutit. Valmidust kontrolli puutikuga, kui tikk jääb puhtaks, on kook valmis.

Kui kaaluda ei viitsi, siis suhkrut on üks mitte päris täis 250 ml klaas ja
jahu on kaks mitte päris täis 250ml klaasi.


Nämma!



esmaspäev, 9. mai 2016

Kui peres on üheksandik...

Meie peres on üheksandik. Veidi rohkem kui kuu pärast lõpetab ta üheksanda klassi ja üks suur etapp meie elus saab läbi. Veelgi suurem ja tähtsam algab.

Tulen just koolist lapsevanemate koosolekult, kus arutati kõiksugu lõpetamist puudutavate küsimuste üle. Olin ilmselgelt naiivne kui arvasin, et kleit ja kingad, soeng ja meik on ühed suurimad katsumused. Kõik see, mis täna juurde tuli oli täielik üllatus minu jaoks. Ilmselgelt pole mul enne ükski laps üheksandat klassi lõpetanud. 

Tutipidu, külm vesi ja soojad riided vahetuseks kaasa. Eksam nr1, nr2, nr3. Konsultatsioonid. Tordid, lilled, kingitused, veelkord tordid õpetajatele, bankett, ansambel, kõned, fotograaf ne.
Mulle hakkab tunduma, et pulmade korraldamine oleks lihtsam.

Kui jõulude eel koosolekul soovitati hakata juba varakult raha koguma selleks suurürituseks, siis mõtlesin, et kamoon...millest te räägite.
täna sain aru, et olen lootusetult hiljaks jäänud. Pankrotttttt on vältimatu :D

Ahjaa, veel üks uudis. Minu kiitusega lõpetav nelja-viieline on välja valinud edasiseks teeks Kunstikooli. Ja kuigi oleme kuulnud siit ja sealt, et nö "kutsekas" pole kellegi valik, siis mina toetan oma last 100%, kes teab juba praegu, mis teda huvitab ja mille poole pürgib. Kindlasti ta pole keskkooli lõpueksamitel teistest karvavõrdki halvem kui on tahet ja hea pea, siis õpib kõik selgeks. Isegi selle, mida programm ei paku.
Kahju, et ma ise nii tark ei olnud. Läksin soovitusi pidi õppima eriala, mis tõi mulle vaid 2 aastat kaotatud aega, üüratu õppelaenu ja ei midagi muud.
Olen täiesti kindel, et Kunstikoolis käinud õpilasel on edasi Kõrgemasse Kunstikooli saada palju suuremad võimalused kui keskkooli lõpetanud tavakoolist tulijal.

Seega andku tuld!











pühapäev, 1. mai 2016

Kuidas harjutada end taas inimeseks?

Ma pole kunagi olnud kes teab mis beibe, aga viimastel aastatel on asi käest ära läinud. Dressid on lemmikud riideesemed ja pole ime kui ma isegi nendega poodi lähen (otse aiatöölt) sest ma lihtsalt ei viitsi vahetada. Milleks?

Eile käisin üle pika aja koolitusel. Panin oma uue siidikleidi selja, sukad jalga, mu lemmikud oranzid kingad(mille ostuga läks ka 2 kuud aega kuna ma ei raatsinud 80 eurot kingadele kulutada kuid nüüd on aasta parim ost). Värvisin suu punaseks (ok, roosaks) ja läksin. Tunne oli hea. Inimese oma. Koolitusele jõudes vaatasin, et olen vist liiga silmapaistev. Kuidagi liiga hall mass ja mina siis seal oma erksate kingade ja roosa suuga. Panin veel kaela oma uusima kaelaehe-krae. No kuidas on siis võimalik, et käsitööline ei eksponeeri oma käsitööd enda peal. Ja siis jõudis kohale arusaam kui mõnus on olla hoolitsetud ning kena välja näha. Vähemalt enda arvates. Leidus ka õelaid pilke, eriti nendelt naistelt, kelle mees võõrast säärt piilus :D :D :D
He-he-he

Igatahes oli tore, aga kuidas iga päev-hommik leida see aeg, et end ära sättida ja riide toppida. Mu tavaline riietus on teksad ja t-särk või kampsun.

Ahjaa, uudis on ka. Kuna käisin tööl laua kahel kohal, mis tähendas et mu ainus vaba päev oli pühapäev, kus ma magasin kuna olin tulnud 24-tunnisest haiglavalvest, siis ühel päeval viskas kopa ette. Eriti kuna kokkulepped, mis olid algul sõlmitud lasti nö tuulde ja töökoormust suurendati järjepidevalt, ilma minuga konsulteerimata. Kaksikule omase plärtsu ja mürtsuga said mu tööandjad teada, mis ma asjast arvan. Nagu ka varasemast tuttav, siis negatiivsetest asjadest  töötajatega juttu ei tehta just siis kui see on tööandja süü (teistpidi saab kuulda igasugu asju) Töösuhe sai lõpetatud päevapealt kuna kompromisse isegi ei pakutud. Ju nad leiavad uue lolli tööhobuse. Vist juba leidsid...näeme kui kauaks.  Mis edasi, eks näis. Eks ma olen avatud pakkumistele ja tegelikult on mul ilma tööl käimata ka elu põnev. Ainult ühest asjast tekib puudus...see rahanatuke.

Tegelikult tekkisid ka tervisemured. Keha arvatavasti andis märku, et : ou, lolliks läksid või...ei jõua enam.
Tekkisid erinevad põletikud, peavalud, unetus jne. Hetkel olen haiguslehel ja proovin taastuda. Mitmeid arste on veel vaja külastada.