Jõulude pahupool

Ärge nüüd valesti aru saage, ma olen tohutu jõulude fänn. Ma ootan neid, armastan pakke kaunistada ja neid peita ja teha teistele rõõmu. Ometi hoolimata sellest toimub igal aastal üks ja sama, mis mu meele täiesti mõrudaks teeb.

1) Veendun, et laste kingisoovid lähevad üha suuremaks ja kõike küll ei saa
2) Teen kingitused, mille üle siiski rõõmu tuntakse kuni...

Kuni tuleb kõne mõnelt klassikaaslaselt, kes teatab kuidas ta sai jõuluks kõik mida soovis. Eriti hapuks läheb asi siis kui see on näiteks Apple 1500 eurone arvuti + veel midagi üüberkallist+ veel midagi üüberüüberkallist, mida tahtis ka minu laps aga ei saanud.

Mina ei jõua osta oma lapsele(ei ühele ega ka mitte mõlemale kahele) nii kalleid arvuteid (ja kas neid üldse vajagi on). Seni pole keegi mulle suutnud teha selgeks, miks Apple või I Phone on parem kui mõni muu mark.

Lause, et see on ju IPhone....sorry, mulle ei mõju. Nagu ei mõju ka, et see on Ju Gutsimutsi ja Versatsi....

Igatahes istun siis mina nähes oma lapse pettunud nägu ja mõtlen, et kust need asjad tulevad.

Huvitav, kas see, et elan majas, oma majas, on saanud mulle saatuslikuks. Kõik need Applekinkijad elavad pisikestes korterites. Ehk jääb neil siis tõesti nii palju raha üle, et pole sellega midagi peale hakata. Pole neil koduloomi, ega muud (tsiuauaaad ei lähe loomade alla).
Reisivad 3x aastas soojale maale koos perega jne.
Huvitav, kas see on vaid väline fassaad ja tegelikult on kallite kinkide taga järelmaksuhordid....

Igatahes meel läks mustaks. Tahaks hammustada.

Lisaks sellele olen juba 3 päeva haige (mingi vastik kurguvalu ja palavikuga viirus),  hetkel haigena tööl ja tahaks vaid koju saada(teki alla kerra kerida ja ärgata kui on 2017) Ehk läheb enesetunne paremaks siis.


Mõnusat teist jõulupüha ja saabuvat aastavahetust.....

Ettevõtluskoolitus

Mulle on osaks saanud õnn saada valituks Tartu Kunstikoolis toimuvale ettevõtluse koolitusele.
Kursus kestab 2 kuud ja rebimine koha saamiseks oli tihe. Üle 40 tahtja ja ca 15 kohta. Kirjutada oli vaja motivatsioonikiri, mille alusel valikud tehti. Tundub, et olin väga motiveeritud :D

Õpetamisel kasutatakse TOY meetodit, mis on meile jõudnud Soomemaalt.
TOY protsess paneb aju aktiivselt tööle, sunnib pingutama ja higistama, ajab segadusse, mõned osalejad lähevad isegi omavahel tülli, aga rahulolu pärast protsessi läbimist on ka selle võrra suurem. Kui midagi on õpitud vaid eksamiks või hindamiseks, siis pole hiljem midagi meeles. Kõik, mis TOY raames läbi elatakse, jääb hästi meelde ja on kasutatav.
Tartu Kunstikool kasutab õppetöös coachimist, mis on ka ärimaailmas jätkuvalt tõusev trend. Coachitakse TOY-meetodi abil. Lühend TOY on mõistest „ettevõtluse õppimine tiimis“. Loomevaldkonna tööandjad vajavad meeskonnatööoskusega töötajaid ja Tartu Kunstikool astus julge sammu ning alustas õppekavaga, kus õpitakse tiimides. Olulisel kohal on õpilase vastutuse ja ettevõtlikkuse kasv.
Kogu õppeprogrammi ja iga sessiooni eesmärgi valiku teeb õppija ise. Oluline on läbi mõelda eesmärgini jõudmise teed ja võimalused. Kas need on sobivad inimesele, kas need on piisavalt sisukad, kaasakiskuvad? Coach aitab neile küsimustele vastused leida. Coach ei paku välja eesmärke ega teid sinna. Inimene ISE kostab plaani, mida ta tegema hakkab. Sellega annab TA ka lubaduse seda teha.
Jätkuõpe, kus kasutatakse tiimis õppimist, on jagatud kolme ossa: rahvakunsti-, kommerts- ja kultuuriprojektiks. Nendes raamides teeb õpilane õpilepingu, nii individuaalse kui ka tiimilepingu. “Kohustus” on lugeda raamatuid ja artikleid, vaadata filme, külastada näitusi. Õpilane valib ise pakutu hulgast endale sobivad teosed. Kui kõike seda tehakse erialaseks harimiseks, siis muutuvad need tegevused nauditavaks.(allikas: Tartu Kunstikooli koduleht)

Meil nii mahukas programm ei ole kuna kursus on lühiformaadis kuid juba esimesest kohtumisest oli näha, et millegi tavalisega siin tegemist ei ole. Hämmingut jagus esimestest sekundistest kuni kolmanda tunni lõpuni kui kõik koju läksid.
Ühesõnaga hakkan nüüd läbi mõtlema oma toote ja brändingu pisidetaile.
Nagu olete vist juba aru saanud, siis minu puhul on kõige suuremaks probleemiks see, et olen kaksikute tähtkuju esindaja. Ma tahan teha kõike ja korraga ja hästi palju erinevat. Millegi konkreetse väljatoomine on minu jaoks väga raske. Nagu näiteks ühe kindla toote valimine, mille klienti analüüsida. Ma teen ju niipalju erinevaid asju. Kuidas valida kõige olulisem.
Ja veel siis kui sind ei õpetata. Pead ise ajusid ragistama. Lootsin veidi selle osas abi saada, aga tundub et seda ei anta. Loodan, et ma sama lollina  kursust ei lõpeta kui praegu end tunnen.
Aga seltskond on lahe. Nii palju avatud ja erinevaid huvitavaid inimesi. Väga huvitav oli see, kuidas kõik me 15-16 nägu esimesest sekundist saadik olime kui üks pere ja juba esimesl tunnil sai vahetatud kontakte ja räägitud inimestega nagu oleks juba varem tuttavad.
Tundub, et kui päriselus on see keeruline, siis kunstikoolis piisab vaid sellest kui pannakse inimesed kolmeks tunniks pisikesse ruumi kinni :D
Minu viimase aja tegemised: 

Maasikad....tonnides maasikaid

Juba enne suvevaheaja algust käis meil kodus piigadel jutt, et tahaks suvel raha teenida. Et tavai emps otsi midagi kuskil meile. Kuna mul ema on juba mitmeid aastaid käinud maasikaid korjamas, siis otsustasin, et lähme proovime ka. Läksime. Esimesel päeval oli kuumus jõhker, ei osanud eriti midagi teha ja ütleme ausalt...raske oli. Tundus, et ise ei korja midagi kui teised tuhisevad sinust mööda nagu postist. Pärast selgus ka miks see nii on, aga sellest veidi hiljem.
Teisel päeval oli juba lihtsam, ilm oli ka veidi jahedamaks muutunud, Kogused aina kasvasid, nii ka rahasumma. Lapsed olid jätnud virisemise ja olid super tublid, kohati jõudsid isegi rohkem kui mina. Ja ausalt ma ei looderdanud. Ehk oli vaid erinevus see, et ma oma põlveprobleemidega ei saanud kükitada ja pidin tegema kõike kummardades. Te ei kujuta ette kui jubedalt mul jalad valutasid. Olin lausa liikumisvõimetu.

Hetkel on maasikate korjamisega paus. Vihm rikkus põllud ja ootame nüüd uute kevadel istutatud põldude saagi valmimist.

Mis aga teeb tuju nii kurvaks, õigemini lausa kurjaks on see millist sitta inimesed teevad. See hoolimatus ja lohakus kuidas inimesed käivad teise vara kallal ja ei hooli, on lausa jube. Inimesed, kes lähevad põllule ja korjavad ainult suurt marja, jättes tonne korjamata ja rikkudes kogu järgneva saagi kuna kõik läheb mädanema. Inimesed, kes ütlevad uhkusega, et nemad korjavad vastavalt sellele kui palju makstakse (kui on madalam kilohind, siis lohakalt ja ainult kõige suuremaid). Ma ei oska nii töötada, ma ei taha olla lohakas, ma ei suudagi. Aga neile teistele annaks vastu kaela ausõna. Iga roju oma koju nagu öeldakse. Oleks see minu maasikapõld, siis ma nutaksin.

Ärge arvake, et ma omanikule ei öelnud mis ma asjast arvasin. See poleks mina, kui ma ei ütleks. Ütlesin, rääkisime ja arutasime. Arvan, et tänu aususele ja korralikule tööle saan seal korjata veel mitmeid ja mitmekümneid kordi ja seda nii, et mu südametunnistus on puhas.

Ps. Meil on uudis. Suurem piiga sai Tartu Kunstikooli sisse. Nüüd on asi ametlik. Mul polnud kahtlust ka. Minu laps ju ikkagi :P

Pankrottttt...

Suutsin aprilli lõpus haigeks jääda ja olingi paar nädalat haiguslehel. Nagu sellest oleks veel vähe olnud. Kui esimene häda oli välja ravitud, tuli plaksti teine. Õigemini krõpsti.
Homikul kükitasin korraks kamina ette ja püsti tõustes käis põlvest raks läbi. Peale seda olen lombakas. Põlv ei paindu, kõik kohad juba valutavad sellest lompamisest.
Põlve siseküljel on sidemete venitus ja vesi tekkinud, põlveõõnlas mõnus tsüst. Arsti sõnul ainus kükk, mida mina veel elus ehk teha saan, on wc potile istumine. Muud ei maksa lootagi.
Haigusleht on nüüdseks kestnud siis juba 1 kuu.

Lisaks juhtus nii, et haiguslehte võttes sattusin oma teise tööandjaga konflikti, mille tulemusena jäi mulle alles üks töökoht. Ma lihtsalt ei olnud nõus muutunud töötingimustega, mis kardinaalselt algsetest erinesid ja seega sai leping lõpetatud. Kahjuks olen oma nahal juba mitu korda tunda saanud, et hoolimata sellest, et kui ütled et midagi võiks olla teisiti, siis peale ära kuulamist otsustatakse öelda vaid "aidaa".
Tagantjärele mõeldes ei imesta enam sugugi, miks antud tööandja tööpakkumise kuulutused on aastaringselt üleval eri saitidel.
Läbi valusa kogemuse sain õppetunni: Kõik pole kuld mis hiilgab....

Kokkuvõttes olen lombakas, poolenisti töötu ja ilma rahata....kui tore, et ees on soe suvi ja miljon üritust, mis on vaja üle elada.

Arst sõnul tööle minekust ei maksa veel unistada 4 nädalat vähemalt. Ausalt öeldes hommikul kannatab veel püsti olla, aga õhtuks terve keha valutab.
Vähendada vertikaalset asendit, ütles arst.....tal on kuradima õigus.

Horisontaal ruulib!

Majoneesikook

Avatasin enda jaoks internetist imelihtsa ja niiiii hea koogi retsepti. Need asjad on vat igal inimesel kodus olema (noh, majoneesi paljud ei armasta, aga muud küll). Kuna palju kommentaare oli, eriti neid mis kiitsid taevani seda hõrku maitset, siis otsustasin ise ka proovida.

No tulemus on selline, et olen nüüd teinud 4 päeva järjest ja phimõtteliselt eile kui panin koogi lauale jahtuma, siis tagasi tulles oli alles küpsetuspaber ja selle kõrval silt "Kes hiljaks jääb, see ilma jääb"
Plikad kihistasid nurga taga naerda ja ütlesid, et pole midagi teha, nii see lihtsalt on :D

Olen proovinud eri variante. Ainult šokolaadiga. Šokolaadisisu ja  šokolaadikattega. Šokolaadi-mustikasisu ja šokolaadi-kõrvitsaseemne kattega. Šokolaadi ja rabarberisisu ning kõrvitsaseemne-linaseemne-nonparelli kattega. Viimasesse lisasin majoneesile lisaks hapukoort (majonees oli otsakorral) ja sai veel vaata et kõige parem.

Jagan retsepti ka(kopeeritud netist mingilt kokasaidilt):

Lihtne, lollikindel ja vähe musti nõusid on, kui teed seda kooki:

2 muna
200 g suhkrut
250 g majoneesi
250 g jahu
1 triiki tl soodat
umbes 1-1,5 tl vaniljesuhkrut
50 g või rohkem riivitud/hakitud šokolaadi
Majonees kaussi, munad ja suhkur samasse, klopi segamini.
Lisa vaniljesuhkru ja soodaga segatud jahu ning riivitud šokolaad. Sega ringi. Ära väga ägedalt käruta, katsu aeglaselt ja lühema ajaga see segamini saada.
Tõsta küpsetuspaberiga kaetud koogivormi ja küpseta 180 kraadise ahju keskmises vahes no umbes 30 minutit. Valmidust kontrolli puutikuga, kui tikk jääb puhtaks, on kook valmis.

Kui kaaluda ei viitsi, siis suhkrut on üks mitte päris täis 250 ml klaas ja
jahu on kaks mitte päris täis 250ml klaasi.


Nämma!

Kui peres on üheksandik...

Meie peres on üheksandik. Veidi rohkem kui kuu pärast lõpetab ta üheksanda klassi ja üks suur etapp meie elus saab läbi. Veelgi suurem ja tähtsam algab.

Tulen just koolist lapsevanemate koosolekult, kus arutati kõiksugu lõpetamist puudutavate küsimuste üle. Olin ilmselgelt naiivne kui arvasin, et kleit ja kingad, soeng ja meik on ühed suurimad katsumused. Kõik see, mis täna juurde tuli oli täielik üllatus minu jaoks. Ilmselgelt pole mul enne ükski laps üheksandat klassi lõpetanud. 

Tutipidu, külm vesi ja soojad riided vahetuseks kaasa. Eksam nr1, nr2, nr3. Konsultatsioonid. Tordid, lilled, kingitused, veelkord tordid õpetajatele, bankett, ansambel, kõned, fotograaf ne.
Mulle hakkab tunduma, et pulmade korraldamine oleks lihtsam.

Kui jõulude eel koosolekul soovitati hakata juba varakult raha koguma selleks suurürituseks, siis mõtlesin, et kamoon...millest te räägite.
täna sain aru, et olen lootusetult hiljaks jäänud. Pankrotttttt on vältimatu :D

Ahjaa, veel üks uudis. Minu kiitusega lõpetav nelja-viieline on välja valinud edasiseks teeks Kunstikooli. Ja kuigi oleme kuulnud siit ja sealt, et nö "kutsekas" pole kellegi valik, siis mina toetan oma last 100%, kes teab juba praegu, mis teda huvitab ja mille poole pürgib. Kindlasti ta pole keskkooli lõpueksamitel teistest karvavõrdki halvem kui on tahet ja hea pea, siis õpib kõik selgeks. Isegi selle, mida programm ei paku.
Kahju, et ma ise nii tark ei olnud. Läksin soovitusi pidi õppima eriala, mis tõi mulle vaid 2 aastat kaotatud aega, üüratu õppelaenu ja ei midagi muud.
Olen täiesti kindel, et Kunstikoolis käinud õpilasel on edasi Kõrgemasse Kunstikooli saada palju suuremad võimalused kui keskkooli lõpetanud tavakoolist tulijal.

Seega andku tuld!

Kuidas harjutada end taas inimeseks?

Ma pole kunagi olnud kes teab mis beibe, aga viimastel aastatel on asi käest ära läinud. Dressid on lemmikud riideesemed ja pole ime kui ma isegi nendega poodi lähen (otse aiatöölt) sest ma lihtsalt ei viitsi vahetada. Milleks?

Eile käisin üle pika aja koolitusel. Panin oma uue siidikleidi selja, sukad jalga, mu lemmikud oranzid kingad(mille ostuga läks ka 2 kuud aega kuna ma ei raatsinud 80 eurot kingadele kulutada kuid nüüd on aasta parim ost). Värvisin suu punaseks (ok, roosaks) ja läksin. Tunne oli hea. Inimese oma. Koolitusele jõudes vaatasin, et olen vist liiga silmapaistev. Kuidagi liiga hall mass ja mina siis seal oma erksate kingade ja roosa suuga. Panin veel kaela oma uusima kaelaehe-krae. No kuidas on siis võimalik, et käsitööline ei eksponeeri oma käsitööd enda peal. Ja siis jõudis kohale arusaam kui mõnus on olla hoolitsetud ning kena välja näha. Vähemalt enda arvates. Leidus ka õelaid pilke, eriti nendelt naistelt, kelle mees võõrast säärt piilus :D :D :D
He-he-he

Igatahes oli tore, aga kuidas iga päev-hommik leida see aeg, et end ära sättida ja riide toppida. Mu tavaline riietus on teksad ja t-särk või kampsun.

Ahjaa, uudis on ka. Kuna käisin tööl laua kahel kohal, mis tähendas et mu ainus vaba päev oli pühapäev, kus ma magasin kuna olin tulnud 24-tunnisest haiglavalvest, siis ühel päeval viskas kopa ette. Eriti kuna kokkulepped, mis olid algul sõlmitud lasti nö tuulde ja töökoormust suurendati järjepidevalt, ilma minuga konsulteerimata. Kaksikule omase plärtsu ja mürtsuga said mu tööandjad teada, mis ma asjast arvan. Nagu ka varasemast tuttav, siis negatiivsetest asjadest  töötajatega juttu ei tehta just siis kui see on tööandja süü (teistpidi saab kuulda igasugu asju) Töösuhe sai lõpetatud päevapealt kuna kompromisse isegi ei pakutud. Ju nad leiavad uue lolli tööhobuse. Vist juba leidsid...näeme kui kauaks.  Mis edasi, eks näis. Eks ma olen avatud pakkumistele ja tegelikult on mul ilma tööl käimata ka elu põnev. Ainult ühest asjast tekib puudus...see rahanatuke.

Tegelikult tekkisid ka tervisemured. Keha arvatavasti andis märku, et : ou, lolliks läksid või...ei jõua enam.
Tekkisid erinevad põletikud, peavalud, unetus jne. Hetkel olen haiguslehel ja proovin taastuda. Mitmeid arste on veel vaja külastada.

Säärejooks

Alustasin millegi täiesti uuega. Ühel õhtul voodis lebades ja magama jääda üritades lõi pähe lahe brändinimi seelikutele. Säärejooks :D Uurisin ja sellist veel ei olnud keegi registreerinud. Siin ta siis nüüd on :D Seelikuid on veel vähe, aga küll neid hakkab juurde tekkima. Südamelähedane on mulle ka taaskasutus, seega palju saab olema vanadest esemetest tehtud uusi ja huvitavaid. Käesoleval fotol on triiksärgi kraest disainitud kaelaehe, mis on kaunistatud nööpide, keti ja pärlitega. Muudab tavapärase riietuse hetkega silmapaistvaks.

Säärejooks Facebookis

Soovitage...

Kuidas saada ree peale kui kopp on kõigest ees? Ei, ma ei jaga soovitusi vaid ootan nüüd neid. Kui on tunne, et edasi enam samamoodi ei saa ja kuidas ei tea.
Kõik mantrad, nõiad ja eneseabi lingid on oodatud.

Jooga, hüpnoos, paast? Või kõik korraga? Istuda lennukisse ja sõita suva kohta ja alustada uuesti? Visata pikali ja anda lihtsalt tüdimusest otsad? Ise ei oska enam.

Ära topi majoneesi näkku!!!

Eile õhtul otsustas minu 11-aastane moehuviline teha majoneesimaski. Vaatas ta Youtubest videot kuidas kõik teevad ja tegi ka. 5 minutit hiljem kõlas kisa ja laps oli näost nagu tomat. Pesi kähku maha kogu möksi. Nägu muutus järjest punasemaks. Mõtlesin mida teha (otsisin juba ööpäevase arsti nõustamistelefoni nr internetist välja) siis aga meenus üks pisiasi (ma olen ju ise õde ning võiks professionaalselt käituda, missest et majoneesikatastroofe koolis ei õpetata) igatahes otsustasin Burnshield geeli näole
peale määrida, et nahka rahustada. Igaks juhuks andsin ka allergiasiirupit. Jah, kõik need on mul igaks juhuks kapis ja nagu näha, siis on neid ka vaja.
Kas asi oli majoneesis sisalduvas äädikas või hoopis munamassis või õlides jääbki selgusetuks. Igatahes hakkas näonahk tasapisi oma õiget jume tagasi saama. Hommikuks oli jäänud vaid õrn õhetus.

Loo moraal: majonees pane makaronidele või kartulisalatisse, näole määrida ei maksa.

Kummaline, et mitmed ilublogijad seda soovitavad. Meie oleme proovinud....EI Äitäh

Uued tuuled

Eestimaale on saabunud talv :D
Täielik Põhjanaba. Aga ilus on. Näpistab küll, aga ikka on ilus ja mõnus. Valge on. Olen valguse ja päikese inimene ja fännan täiega juba vaikselt pikemaks venivaid päevi.

Mis on uudist? Uudiseks vast kõige enam minu elus on see, et olen ametialaselt muutusi läbi viinud. Vähendasin haiglas oma koormust tunduvalt väiksemaks, käin seal nüüd paaril korral kuus. Sain endale töökoha, kus olen ikka nö otsapidi meditsiinis, aga tegelen rohkem tervete inimestega. Kuna olen loomult suhtleja, siis kohtun iga päev erinevate inimestega ja käin eri paigus.
Nagu kaksikule iseloomulik, siis veidi siit ja veidi sealt ja püsivalt ei midagi.

Miks see otsus sündis? Üks asi on kindel, inimene vajab elamiseks raha. Kahjuks õe palk haiglas tähendab suuremas osas missioonitunnet, mitte aga piisavat palka.
Teiseks...ma olen veidi väsinud. Väsinud surmadest, rasketest haigustest, vaevast ja viletsusest, neist tohututest emotsioonidest... Viimasel ajal on olnud nii raske tööl, olen peatäied nutnud ja mõelnud, et aitab...miks inimesed peavad nii palju kannatama. Nii neid, kes haiguse kätte surevad, kui need kes neist siia alles jäävad. Ja lõppu ei ole. See on lõputu õudus. Surm valu ja piinadega kui haigus sind elusast peast sööb.

Olen väsinud.

Vast läheb üle...loodame.

Minge õue pildistama! Mõnus on. 

Blogijate pere lisa

Kuna mina olen teadagi lõuapoolik ja seda enam ei saa isegi mitte arvata, et minu lapsed seda pole, siis võin pidulikult teatada, et minu vanem tütar avas oma isikliku blogi.
Lugemist leidub seal kõigile, keda huvitab ilu ja mood, fotograafia ning kaunid kunstid ning kes tunnevad end ihult ja hingelt noorena.
Ja loomulikult topin ma nina igale poole vahele, seega ka tema blogi puhul ma aitan ja suunan, et kõike vaid paremaks muuta.

Mõtlesin, et peaksin enda elust ka veidi kirjutama ja ma kindlasti teen seda, aga mitte täna (teate küll...haigla ja 24h valve = hullumaja).

Kes soovib piiluda, siis palun.