teisipäev, 27. mai 2014

Eestlased Austraalias

Hei

Juhtusin just vaatama saadet : eestlased Austraalias ja ......sealt ta tuli

...rahutus hinge. Selline nagu kord varem juba olnud. Siis kui kotid kokku pakkisime ja Prantsusmaale kolisime:D

Tahaks midagi uut.
Huvitav, kas mul on mingi häire. Mingi aasta vanemaks saamise oma vist :D

Mul muide on 3,5 nädalat nüüd vabu päevi ja puhkus. Seda on näha ka ilma järgi. Täpselt nagu aprillis, nagu hakkas mu puhkus, päike kadus ja pilved tulid. 2 nädalat järjest.

Muide Tikker, lugesin uudist :D FB on elu. Palju õnne!
Vahel on nii tore lugeda, kuidas unistused täituvad.

Igatahes uuel nädalal kutsuti mind kooli 1-4 klassi lastele esmaabi koolitust tegema. Ja kuna ma ei oska öelda ei, siis nüüd on närv sees. Aga mis seal ikka. Parim kaitse on rünnak.
Sain ma saalitäie inimeste ees laulda laulu, mille viisi ega sõnu ma ei teadnud....asi siis 80-le lapsele 112 selgeks õpetada :D

Ja lõpetuseks. Lubage esitleda mu nunnut, mille üle ma nii õnnelik olen.  2 korda selle kevade jooksul on külm ta ära võtnud ja nüüd visaduse tulemusena taas uued oksad kasvatanud  ja õitseb. Täpselt nii palju ongi õisi kui fotol ja ma käin neid iga 5 minuti tagant vaatamas :D


reede, 16. mai 2014

Ahnus, maasikad ja konnad

Ahnus on hirmus asi. 
Selle teadmiseni jõuad siis kui õde pakub maasikataimi. Lähed ja kaevad veidi endale. Siis tuled koju ja lähed 24 tunnist valvet tegema, peale mida tuled koju ja istutad...istutad...istutad...päikeseloojanguni istutad...100+ taime...
Kui nüüd ka suvel ühtegi maasikat ei saa, siis kolin annelinna paneelikasse elama...

Ps. Kes oma konnad mu aeda ära kaotas...korjaku kiiremas korras kokku. Kutsumata on ebaviisakas tulla võõrasse aeda hüppama. Mul juba karjumisest hääl ära 

neljapäev, 8. mai 2014

Jou pihvid

Annan teada, et olen olemas.
Vahepeal puhkasin  oma selle töökoha esimest puhkust.
Anksul oli mõni päev tagasi esimene moeshow kogemus: kontsad, grimm, palju rahvast jne

Hetkel jookseb mul jutti teine ööpäev magamata. Algul tegin 24 tundi tööd, siis kihutasin kooli emadepäeva puhul korraldatud laste tundide külastuse. Tegin lapsega sela matat ja korrutasime. Siis kihutasin tööle tagasi koolitusele, istusin seal 8 tundi, sisi jooskin poodi plokkflööti otsima ( sain ka ) , siis tulin koju ja kihutasin kooli emadepäevakontserdile. Loo tipp oli see kui Anksu klassijuhataja teatas, et tavai siin paberil on sõnad ja ma pean lavale ronima laulma. Viisi ei teadnud, laul oli täiesti tundmatu.
Õpid itsitasid pihku ja keelduda ei lubatud :D

Ütleme nii, et antud olukorras olin super ...umbes nagu Tanja eurovisioonil :D

Saal oli puupüsti täis, nii paarsada inimest ja ma isegi püsisin viisis. Õnneks oli klassi lapsed ja ka teised vanemad samuti laval :D

Hetkel  hakkab katus ära sõitma...40 tundi on järjest üleval oldud.

Tööl on raske. Ma ei tea kas mu töökaaslasel on õigus, aga ma tõmban sõna otseses mõttes sitta külge (tema väitel kuna olen nii kohutavalt negatiivse auraga) . Kõik surmajuhtumid, rasked haiged ja igasugu muu jura satub just minu vahetusse.
Samas olen ma muutunud rahulikumaks, hakkan vist süsteemile viimaks pihta saama. Aeg kah juba :D

Ma lihtsalt ei kannata lolle inimesi.
Ja neid jagub.
Olen ma siis negatiivne või ei ....kaksikute asi... tuju sealat kus tuul puhub ja tihti puhub see mitmest suunast korraga
:D


Ps. Töökaaslane tegi mulle tillika. Kutsus, et tavai tule meil on 2 mõnusat suurt pehmet sotsnikut. Istusime maha, et sööme ära. Vaatan, et huvitavalt läigib.
Tal oli sotsnik, mul lihapirukas. Ta ei teadnud ise ka :D
Seega tead küll, kes sa oled....sa oled mulle sotsniku sees :D