reede, 26. detsember 2014

Rahulikke pühi

Kauneid ja eelkõige rahulikke pühi teile kõigile :D

Peale seda kui oled elanud üle kõik need jõulupeod, 24-tunnised valved, mehe ja lapse sünnipäeva, sul on katki läinud arvuti ja kadunud kõik kahe aasta andmed  fotod ja dokumendid. Peale seda kui su tööandja on sind kiusu pärast jätnud ilma jõulupreemiast ja seega kogu su aasta lõpu ära rikkunud kuna tema seda saab ja teebki...

...peale seda ongi vaja vaid rahu :D

Mõnusat aasta lõppu!

reede, 14. november 2014

Haigus ei hüüa tulles

Oktoobris oli mul 208 töötundi. Olgu mõtlesin. Saab vähemalt rohkem raha.
Tutkit. Novembris tõmmati töötunde nii palju vähemaks, et ei anna tavatunde täis isegi.
Lisaks suutsin mingi viiruse saada eelviimases valves. Kedagi ei huvitanud, et palavikuga tööl käisin. Ka 2 päeva hiljem olin palavikuga 24h tööl.
Siis ei jõudnud enam. Enesetunne läks väga kehvaks ja võtsin haiguslehe. Nüüd olen põdenud 2 nädalat ja kuna graafikus oli mul just sel ajal peamine hulk valveid, siis nüüd ei saa järgmine kuu üldse mingit palka. Täiesti tore. Eriti arvestades, et järgmine kuu on detsember (jõulud, härra sünnipäev ja suurema piiga suur 15!)
Hea uudis on aga see, et kodus oleku ajal olen oma Etsy käsitööpoodi saanud tuunida ja esemeid juurde meisterdada mida müüki panna. Ja tundub, et suur vaev hakkab tulemust andma. Sain oma esimese müügi (USA-sse kusjuures). Ja siis teise (USA) , ja kolmada(USA) ja uskuge või ei, isegi neljanda (Inglismaale).

Mõnus!

Minu e-pood


kolmapäev, 29. oktoober 2014

Segaduses koll

Olen kuidagi eriti häiritud meeleolus täna. Pole ammu kirjutanud ka siia ja nagu te nagunii olete harjunud mu hala kuulama, siis sel korral ka ei erine midagi.

Lugu nr 1

Nooremal piigal oli augustis juubel ( 10).  Minu õde kinkis talle juuksuri voucheri: lõikus, pesu, banaanimask, punutis. Ootasime oma aega kaua kuna see juuksur, kes oli enne töötanud ja pidi protseduuri läbi viima otsustas töölt ära minna ja uuele juuksurile kogu jama larpida jätta.
PROTSERUURI...kas ma tõesti kirjutasin selle sõna.....püha jumal, kohe näha et ma sel kuul olen 200 tundi juba tööl olnud haiglas. Ok, lõikuse.

Saime aja. Kui salongi kodulehel oli juuksurist foto, siis oli kohe näha, et tegemist on kena ja sõbraliku naisterahvaga. Kohale minnes aga ma ei tundnud teda äragi. No võrreldes fotoga oli ta nii umbes 20 kilo kergem. Blondid juuksed, piinlikult iga karvake soengusse sätitud, kontsaga saapad, seelik, pitspluus, ehted, meik.
Kõlistas seal käevõrude kõlina saatel mu lapse kallal.
Laps ise ei arvanud juuksurist eriti midagi, krimpsutas nina ja arvas, et kõik lõigatakse maha ja ta jääb kiilakaks. Tegelikkuses oli need 2 udupeent karva, mis maha lõigati peaaegu et nähtamatud.
Juuksur manitses paigal olema, mitte liigutama, mitte sättima tukka jne.
Minu lapsele :D:D:D
Proovi aga , see on tulutu ettevõtmine.
Ohkas vaid ja küsis, et kuidas küll te ema temaga toime tulete.
Läbi vee ja vile ma ütlen.

Igatahes sirgendati ja punuti ja lakitati ja oligi läbi see tunnike.

Mina aga lahkusin masendunult.
Miks?

Sest minul olid jalas teksad ja saapad. Juuksed pole juuksurit näinud 1,5 aastat. Meiki pole mul ammu juba aega teha. Seljas kampsun ja 0 ehet. Ja ta oli minust vähemalt 10 aastat vanem, aga vanana tundsin end mina. Seelikut ma ei kanna ja soengust pole haisu ka.
Kapitaalne koll.


Lugu nr 2 täna ei tulegi.
Keedan hoopis lastele suppi edasi, kes koolist kohe tulevad. Tulin hommikul 24 tunnisest valvest ja kuidagi eriti sünge on kõik. Ja koon ka . See võtab nii hästi pingeid maha. Näiteks selliseid asju :


reede, 29. august 2014

Lehmavangistajate lugu :D

FB-s ringleb ühe 10aastase väidetavalt soome koolipoisi kirjand. Lugejad on ärritatud, et kuidas saab olla nii, et tänapäeva lapsed midagi ei tea loomadest.
Mina aga mõtlen, et kuidas saab olla nii, et lugu meediasse satub õetaja käest.
See selleks, tegelikult on üsna naljakas lugu ja kui see oleks kirjutatud nii nagu tegelikkuses asjad on, siis ei oleks ma viitsinud seda lugedagi :D

Eriti mulle meeldib osa, mis selgitab juustu teket.




LEHM



Lehm on koduloom aga nad on kodust väljas pool.
Nad elavad paljudes maades. linna tulevad nad surema aga sinna nad ise ei pääse.
Lehmal on 7 poolt: ylemine pool, alumine pool, kõrgem pool, madalam pool, parem pool, vasak pool ja sisemine pool. Ylevalpool on pea, et sarved saaksid sinna kinnituda. Sarved on sarvedest ja need on vaid kaunistuseks. Neid ei saa liigutada, kuid kõrvu saab. Need on sarvede kõrval.
Lehmadel on kaks auku ees peas, neid kutsutakse lehma silmadeks. Lehmad oskavad end kaitsta nii kui nad ytlevad muuuu.
Allpool on neil saba, seda kasutatakse kärbeste eemale ajamiseks, et need piima sisse ei läheks ja ära ei upuks. Pealpool, paremal ja vasakul poolel on vaid karvad. Seda kutsutakse lehma karvadeks ja see on alati sama värvi kui lehm. Lehma värv on kirju.
Alumine pool on kõige tähtsam, kuna sealt tuleb piim. Kui laudas avatakse kraan siis piim jookseb välja. Kui piimaga vehkida läheb see hapuks, kuid kuidas see juhtub ei ole veel õppinud.
Lehmal on neli jalga, neid kutsutakse sõrgadeks ja neid võib kasutada naelte välja tõmbamiseks ka.
Lehmad ei söö väga palju aga kui ta sööb palju siis alati kaks korda päevas. Paksud lehmad annavad piima, kui lehmal on kõht haige annab ta juustu. Juustus on augud aga kuidas need juustu sisse tekivad, ei ole ma veel õppinud. Lehmal on hea lõhn, me tunneme seda juba kaugelt.
Lehma lapsi kutsutakse vasikateks. Vasikate isa on sõnn, ehk lehma mees. Sõnnid ei anna piima ja selle pärast ei ole neil ka nisasid.
Need kes järgi tulevad lehmadele kui need vanaks saavad kutsutakse lehmavangistajateks. Nemad istuvad tihti auto ees. Nii lehmad lähevadki.
Piim pannakse pakkidesse ja meie ostame piima poest. Lehma neli jalga saadetakse puusepale, seda nimetatakse taas kasutuseks.
Nagu aru saate on lehm eriti kasulik loom ja sellepärast ma pean temast väga lugu.

reede, 8. august 2014

Ahaaa...

Istun üksi kodus. Mis on taevalik loomulikult:D
Peale 24 tunnist valvet ma pole eriti sotsiaalne. Mõtlesin siin, et miskist on nagu tegemata. Ja siis nägin FB-s Mäemamma profiili kuidagi kogemata ja sain aru. Ma pole nii ammu teie kõigi blogisid lugenud. Osad on vahepeal suutnud perelisa saada ja osade lisa juba jookseb kodus ringi ja mul kõik nägemata. Hakkan otsast lugema, aga oi kui palju mind huvitavaid väliseestlasi mu listis on. Ja muidu eestlasi ka.
Põnev.
Varsti olen kõigega kursis ja kommenteerin ja mulisen nagu varasemaltki!
Olge valmis!

Ja keda huvitab kuidas meie pesamunast käsitöö e-poekesega läheb, siis saame hakkama ja muudkui areneme. Vahel vaatan meie poekeses ringi, klõpsan fotodel ja mõtlen: Oh kui ilusad asjad on eesti käsitöömeistrite kätega valminud.
Külastage ka ja vaadake kasvõi niisama ilusat näputööd :D
http://estgild.com/

Ja meeleolupilt ka. Tegime tütrega täna ühe lõbusa fotosessiooni mu uuest vastvalminud päikesevarjust ja see foto on mu lemmik. Just nii juhtub kui me pildistama lähme ja asi käest ära läheb, siis kõõksume naerukrampides ja ei oska kuidagi normaalsed olla. Aga normaalne olek läks juba ammu moest, seega...
show must go on!

PS. Vaatasin just oma profiili ja avastasin, et olen seal 30 aastane. Ja las ma siis olen:D Kena vaadata tegelikkuse asemel :D 31 tundub juba liiga palju.


kolmapäev, 25. juuni 2014

Vinguviiul viu, viu

Mu südametunnistusele just koputati, et ma pole midagi postitanud.
Tundub, et ta on siiski olemas...südametunnistus nimelt :D

Hetkel olen taas madalseisus. Midagi toredat ei olegi öelda. Kõik tundub vastik. Huvitav kas võiks panna mingi diagnoosi...maniakaal-depressiivse poole...

Käisin omal algatusel töötervishoiuarstil. Tundus, et võiks.
Läksin tervena, välja tulin maailma kõige haigema inimesena. Küll oli viga selgroos, siis pöiavõlvides, puudusid põlvele koputamisel vallanduma pidavad refleksid jne.
EKG näitas, et süda töötab ka omal moel :D Saadeti pereasryile edasistele uuringutele kuna ka nende EKG näitas sama viga. Suunati kardioloogile.
Kardioloog tegi ehho, mis näitas, et riket otseselt pole, auke, puuduvaid vaheseinu või muud kummalist :D
Nädala pärast lähen koormustestile ja saan holteri 24 tunniks, mis jälgib südame rütmi.

Eks näis kui need asjad on tehtud.

Millest siis veel.
Tööst?

No ma ei tea. Olin puhkusel . Sain nädal vabu päevi, 2 nädalat puhkust ja veel nädala vabu päevi. Kokku 4 nädalat. Aga see ilm :S
Kui aprillis puhkasin 2 nädalat, siis oli +5C ja vihm. IGA jumala päev.
Nüüd oli kohati +3C ja sadas lund. Öelge, et ei või kurjaks minna. Ärge parem öelge :D

Olin seni 0.75 kohaga tööl. Käisin nii ca 6 valvet kuus tööl. Nüüd pakuti 1.0 kohta. Mõtlesin et no 2 valvet juurde. Sain graafiku kätte ja mõtlesin,et tuleks töölt ära. 8 tunnised valved ei oleminu jaoks. Ma ei osanud üldse arvata, et hakatakse mulle neid ka lisaks toppima. Loen vabu päevi ja olukord ei meeldi mulle.

Avastasin täna, et mu lapsed on suured juba. Kui seni olen seda oodanud, siis täna avastasin, et see on päris hirmutav. Ma avastasin, et on oht üksi jääda.
Kuulge, loen oma juttu ja saadaks ise ka end juba arslikku kontrolli :D Eriti mis puudutab tervet mõistust:D

Unistasin, et lapsed kasvavad ja olen noor ja kõik on äge. hetkel on lapsed külapeal ja nii üksi on olla. Nad teevad järjest enam oma tegemisi ja käivad oma käike. Ja nii ei tundu see enam üldse nii ahvatlev.

Ilm on külm. Kogu aeg on külm. Tulin hommikul valvest ja tudisen päev otsa. Päikest tahaks ja sooja ..

Üks projekt oli vahepeal ka, mille tagajärjel ilmus üks minu tehtud lugu selle kuu nipiraamatus. Ja järgmine tuleb augustis. Mulle meeldib kirjutada.Vahelduva eduga. Siis kui tuju tuleb.
Olete vist aru saanud isegi.

Teate mõtlen üha enam, et kui ma peaksin vanaks jäädes olema haige ja valudes ja kannatama, siis loodan, et selleks ajaks on eutanaasia meie riigis lubatud. Oma töös näen inimesi piinlemas viisidel, mida ise ei tahaks kunagi kogeda. Hirm tuleb peale.

Olen nii negatiivne :S
Olge teie rõõmsamad!

Eile ütles üks töökaaslane, kes maadleb igasugu probleemidega, et tal on küll elu lill. Mõtlesin, et mismoodi ....mul küll pole lill ja kui oleks veel tema probleemid ka lisaks, siis oleks see pigem nagu hunnik haisvat s....a mitte lill.

Asi on suhtumises ja mõtlemises. tean jah. Hetkel aga ei taha ei suhtuda ega mõelda.


Tsau

Ahjaa. Eile oli tööl üks sotsnik üle. Loomulikult ei pakkunud seda mulle mitte keegi. Hooldajad tegid omavahel salaja pooleks ja sõid ära . Millega meenus, et keegi on mulle sotsniku võlgu. Miks...lugege altpoolt.

teisipäev, 27. mai 2014

Eestlased Austraalias

Hei

Juhtusin just vaatama saadet : eestlased Austraalias ja ......sealt ta tuli

...rahutus hinge. Selline nagu kord varem juba olnud. Siis kui kotid kokku pakkisime ja Prantsusmaale kolisime:D

Tahaks midagi uut.
Huvitav, kas mul on mingi häire. Mingi aasta vanemaks saamise oma vist :D

Mul muide on 3,5 nädalat nüüd vabu päevi ja puhkus. Seda on näha ka ilma järgi. Täpselt nagu aprillis, nagu hakkas mu puhkus, päike kadus ja pilved tulid. 2 nädalat järjest.

Muide Tikker, lugesin uudist :D FB on elu. Palju õnne!
Vahel on nii tore lugeda, kuidas unistused täituvad.

Igatahes uuel nädalal kutsuti mind kooli 1-4 klassi lastele esmaabi koolitust tegema. Ja kuna ma ei oska öelda ei, siis nüüd on närv sees. Aga mis seal ikka. Parim kaitse on rünnak.
Sain ma saalitäie inimeste ees laulda laulu, mille viisi ega sõnu ma ei teadnud....asi siis 80-le lapsele 112 selgeks õpetada :D

Ja lõpetuseks. Lubage esitleda mu nunnut, mille üle ma nii õnnelik olen.  2 korda selle kevade jooksul on külm ta ära võtnud ja nüüd visaduse tulemusena taas uued oksad kasvatanud  ja õitseb. Täpselt nii palju ongi õisi kui fotol ja ma käin neid iga 5 minuti tagant vaatamas :D


reede, 16. mai 2014

Ahnus, maasikad ja konnad

Ahnus on hirmus asi. 
Selle teadmiseni jõuad siis kui õde pakub maasikataimi. Lähed ja kaevad veidi endale. Siis tuled koju ja lähed 24 tunnist valvet tegema, peale mida tuled koju ja istutad...istutad...istutad...päikeseloojanguni istutad...100+ taime...
Kui nüüd ka suvel ühtegi maasikat ei saa, siis kolin annelinna paneelikasse elama...

Ps. Kes oma konnad mu aeda ära kaotas...korjaku kiiremas korras kokku. Kutsumata on ebaviisakas tulla võõrasse aeda hüppama. Mul juba karjumisest hääl ära 

neljapäev, 8. mai 2014

Jou pihvid

Annan teada, et olen olemas.
Vahepeal puhkasin  oma selle töökoha esimest puhkust.
Anksul oli mõni päev tagasi esimene moeshow kogemus: kontsad, grimm, palju rahvast jne

Hetkel jookseb mul jutti teine ööpäev magamata. Algul tegin 24 tundi tööd, siis kihutasin kooli emadepäeva puhul korraldatud laste tundide külastuse. Tegin lapsega sela matat ja korrutasime. Siis kihutasin tööle tagasi koolitusele, istusin seal 8 tundi, sisi jooskin poodi plokkflööti otsima ( sain ka ) , siis tulin koju ja kihutasin kooli emadepäevakontserdile. Loo tipp oli see kui Anksu klassijuhataja teatas, et tavai siin paberil on sõnad ja ma pean lavale ronima laulma. Viisi ei teadnud, laul oli täiesti tundmatu.
Õpid itsitasid pihku ja keelduda ei lubatud :D

Ütleme nii, et antud olukorras olin super ...umbes nagu Tanja eurovisioonil :D

Saal oli puupüsti täis, nii paarsada inimest ja ma isegi püsisin viisis. Õnneks oli klassi lapsed ja ka teised vanemad samuti laval :D

Hetkel  hakkab katus ära sõitma...40 tundi on järjest üleval oldud.

Tööl on raske. Ma ei tea kas mu töökaaslasel on õigus, aga ma tõmban sõna otseses mõttes sitta külge (tema väitel kuna olen nii kohutavalt negatiivse auraga) . Kõik surmajuhtumid, rasked haiged ja igasugu muu jura satub just minu vahetusse.
Samas olen ma muutunud rahulikumaks, hakkan vist süsteemile viimaks pihta saama. Aeg kah juba :D

Ma lihtsalt ei kannata lolle inimesi.
Ja neid jagub.
Olen ma siis negatiivne või ei ....kaksikute asi... tuju sealat kus tuul puhub ja tihti puhub see mitmest suunast korraga
:D


Ps. Töökaaslane tegi mulle tillika. Kutsus, et tavai tule meil on 2 mõnusat suurt pehmet sotsnikut. Istusime maha, et sööme ära. Vaatan, et huvitavalt läigib.
Tal oli sotsnik, mul lihapirukas. Ta ei teadnud ise ka :D
Seega tead küll, kes sa oled....sa oled mulle sotsniku sees :D

neljapäev, 13. märts 2014

Sorry sorry sorry

Palun vabandust. Muudkui luban, et kirjutan, aga kuidagi ei saa järjele.
Olen vist maininud, et algatasime oma tuttavaga uue käsitöökeskkonna loomise ja oleme sinna matnud kogu oma vaba aja ja ajumahu. Tänaseks oleme avanud oma e-poe, kuhu järjest lisandub lahedat kaupa. Vahel vaatan ja ohkan endamisi, et küll on alles mõnsu pood, kõike tahaks ise osta :D
Kes soovib kiigata siis: http://estgild.com
Arvamused ja ettepanekud on teretulnud!

Teate üks asi oli veel. Tuli välja, et üks minu uus kolleeg on mu blogi ustav lugeja. Alguses oli veidi kummaline. Kirjutad ju tavaliselt no poolenisti anonüümselt ja äkki teatab keegi sulle, et oi ma tean sinust päris palju...peaaegu kõike, sest ma loen su blogi juba algusest peale :D

See selleks. tegelikult ühel päeval ta küsis mult, et kuida mu modellihakatisel läheb, et ma pole sellest midagi kirjutanud.
Minu modellihakatis on nüüdseks saanud 14 aastaseks. Mõned kuud tagasi sõlmisime 7 aastase modellilepingu agentuuriga STARSYSTEM. Asjad käivad tasapisi. Toimunud on esimesed pildistamised ja catwalkid(kirjutasin vast õigesti :D). Nüüd ootame...
Kui fotosid nägin olin ehmunud. See ei ole minu laps seal. Minu laps on läbi minu fotosilma pildistades selline :


Läbi fotograafi ettekujutuse ja visiooni selline :           

      
Täna rohkem minu sulest juttu ei tule. Pean kirjutama veel ühe õpetuse ühele veebilehele ja miljon asja ära tegema enne homset haiglavalvet.

Tsauka

esmaspäev, 17. veebruar 2014

Perekond Okseviirus tuli külla

Mullle ei meeldi kutsumata külalised. Ei siis kui need on inimesed, kes arvavad, et lahe oleks suvalisel ajal mul uksest sisse hüpata ilma ette teatamata, ega ka mitte haigused.

Ma tegelikult ei sa aüldse aru inimestest, kes tulevad su juurde ja marsivad ilma koputamata hoovipoolsest lisauksest sisse kuna tänavapoolne on meil lukus. Ja kunagi ei mõelda, et äkki olen ma paljas toas, või seksin...magan...olen dušši all... jumala savi...

No mul on ka savi, aga siis ei maksa teha ehmunud nägu uksel kui ma juhtungi paljas olema.

Ok, tegelikult ma saan hakkama kui keegi mind leiab poolalasti toast, aga see teine asi, milleks on haigused, see on isegi hullem.

Täna öösel nii ca 1 ajal saabus Proua Okse koos Härra Kõhulahtisusega. Gretel on täiesti kurnatud. Hommikuks oli ta oksendanud üle 10 korra, ma ei jõua enam lugeda ka sest olen täiesti magamata ja ainult seda koristanud. Lisaks on tal selline kõhulahtisus, et kahju kohe.

Paar tundi hiljem hakkas endal ka keerama.

Nagu aamen kirikus oli mul vaja just täna 8 tunniks tööle minna. Ja andku nüüd mulle mu tänane paariline andeks, aga olen kindel, et kui on valida kas töötada üksi või saada õudne pasanteeria, siis ta eelistab esimest. Kindlasti ka need 40 patsienti, kellele ma oleksin väga suur oht.

Seega olen taas haiguslehel. Tööandja pole rõõmus. Samas ma ei saa küll aru, et ma oleks oluliselt rohkem haige kui teised. Mingi kohutav haiguste laine on lihtsalt hetkel.

Kui ma ise veel seisan püsti ja iiveldan ja kannatan ära, siis oma 9 aastast, kes on end näost kriitvalgeks oksendanud ja alles praegu magab peale öö läbi öökimist, üksi ma koju küll ei jäta. Sõitku seenele.

Suurem plika läks kooli ja helistas juba, et ta klassikaaslane on ka pikali maas sama asjaga, seega on võimalik et lähima aja jooksul on terve kool ja kõik tuttavad ka.

Ja kui nüüd mainida veel seda, et üks mu tuttav ütles, et kas inimestel kes saavad pasanteeria, pole mark minna arstile ...sest see on mustade käte haigus, siis ei ...mul ei ole mark. Ma arvan, et ma pesen käsi kordades tihedamini kui tavainimene, aga ometi olen nüüd haige. Oma last musutan ma pidevalt ja kui ta on sel hetkel juba viiruse saanud, siis ma arvan, et kätepesust ei ole enam mingit kasu.

Võimalik, et see tuli ka mängutoast, kus ta laupäevase päeva veetis. Seal ju kõik pead- jalad koos ja köhivad, nuuskavad, tatistavad jne.  Igatahes vahet pole, me nüüd proovime terveks saada.

Peske käsi notsud!

:D:D:D:D:D




laupäev, 15. veebruar 2014

Sõbrapäev....no tõesti...

Ma ei saa aru, kas viga on minus või mind ümbritsevates inimestes, aga kuidas on võimalik, et pidevalt on elus olukorrad, kus keegi käitub minu suhtes halvasti või ebaõiglaselt ja kui hakkad seda selgitama, siis saabub moment, kus see kes oli algselt süüdi teeb ennast sekundipealt kannatajaks.

No näide:

Saadan töölt tuttavale, kes kodus haige sõnumi, et : Kes lubas haigeks jääda ? Mul siin hullumaja lahti.

Ps. Lubage mainida, et lõõbime pidevalt...pidevalt.

Ja vastuseks saan: Olen haige, mu need ja nood näitajad on sellised, mis ma pean haigena tulema või?


Ja hetk hiljem: Ja muide,mina olen alati hakkama saanud tööl ja muide sul polegi seal eriti midagi ju teha. :O:O:O Ma ei saa aru, mida sa virised.

Ma olin šokeeritud. Ei osanud öelda ei : aaaa  ei oooooo

Vastasin, ainult et vabandust, aga ma tean et oled haige, tegin nalja.

Sain: Olen nii haige, et mul pole naljatuju.

Loobusin. Oli mul vaja püüda nalja teha.


Täna sain aga teada, et olen liiga emotsionaalne ja kutsun ise endale häda kaela kuna olen negatiivne. Et kui ma mõtlen sellele, et võib tulla raske päev, siis nii ma saangi ja halvasti läheb mul iseenda pärast.
No ma ei julge küll endast nii hästi arvata, et minu mõtete peale inimesed jäävad haigeks, elavad või surevad vms.

Ja üleüldse peaks ma võtma kõike seda külma kõhuga.


Ja mina arvan jällegi, et kui ma hakkan võtma haiglas asju külma kõhuga, siis ei ole mu koht enam seal. Usun, et patsientidena olete minuga nõus. Ma pean end üsna hoolivaks inimeseks.


Täiesti uskumatult vastik vahejuhtum, mis kahjuks jätab minu mällu templi pikaks ja ma ka tean, et peale selliseid väljaütlemisi teiste poolt on edaspidine suhtlemine kindlasti vaevalisem.

See oli minu lühendatud versioon sellest kuna mõistetavalt ei saa ma kõike ja kõigest rääkida.

Ja ma ei usu, et ma olen ülekohtune kellegi suhtes kui tunnen, et ma pean üksinda töötama rasketes olukordades (mil tegelikult peab olema mitu inimest tööl korraga) ja julgen öelda, et oli raske.

Vastik .


Hea uudis on ka. Meie loodud estGILD saab varsti e-poe. Töö käib :D

laupäev, 8. veebruar 2014

Teretulemast pesamuna :D

Kas pälvisin tähelepanu ?

Igal juhul :D

Ei, ei meie perre pole lisandunud ühtegi lõhnavat titte...


Mul on rõõm teile rääkida nüüd ühest unistuste projektist.
Nimelt on mul üks tuttav. Me pole just kaua teineteist tundnud ja tegelikult ka mitte kunagi kohtunud, aga meil on ühine kirg. Mis te arvate, mis see on ?
No ikka jah..
KÄSITÖÖ
Ja niimoodi vaikselt interneti teel suhtlema hakates on selgunud, et meie vaated käsitöö tegemisele, esitlusele, fotode kvaliteedile ja paljule muule on väga sarnased kui mitte öelda et täiesti kattuvad :D
Ja koos arutledes ja netis surfates ja eesti käsitöö pakkujate veebilehtede ja e-poodidega kurssi tutvudes jäi väga tugevalt silma, et puudub (või on üsna nõrgalt esindatud) ehedat eesti eksklusiivset  käsitööd ja nende tegijaid ühendav veebileht.
Koht, kus saab kokku mõnusa käsitöö kaudu nii selle tegija kui ka ostja. Koht, kus on ainult ja ainult ilusad fotod ja erilised asjad, korralikud tootekirjeldused ja sõbralik teenindus.
Ja kaks pead kokku pannes ja arutledes sündiski  meil Kristiga EstGILD.
Meie pesamuna on alles paar päeva vana, aga juba on huvilisi ja külastajaid üle ootuste palju. Seega annab see just juurde jaksu ja kindlustunnet, et teeme õiget asja.
EstGild
Meid leiate  ka Pinterestist : http://www.pinterest.com/estgild/


Ja hoolimata sellest, et möödunud on vaid vaevalt 2 nädalat on meie fännide number üle otsute suur.
Tule tutvu sinagi.

Ja muide kui sa juhtud olema nobenäpp, kes soovib meiega liituda, siis anna aga teada. Karta pole vaja, me ei hammusta (kuigi tundub, et vahel inimesed ei tihka oma tööd piisavalt heaks pidada). 


Lehva lehva

Jane

esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Tahtsin head, aga....

Tahtsin head, aga läks nii nagu alati.

Ma ei tea miks, aga ma olen kohutav põdeja. Pealtnäha  ju jauran ja teen ja kraaklen ja kaklen, aga tegelikkuses tahaks olla tubli ja täiuslik , kõike osata ja lennult õppida.

No mis teeb muret. Töö teeb tegelikult. Olen olnud mõnda aega ikka sellest teemast kaugel ja asjad ununevad. Ja siis veel need ajad, millest pole kunagi kuulnud ega kokkupuudet olnud...need on veel eriti keeruline teema.

Ja oli mul nüüd siis vaja veel aasta horoskoopi lugeda :S
Seal nimelt seisis lühidalt nii: et ma võin saada millegi tõsisega hakkama ja et kaotada usalduse nii ülemuse kui kolleegide silmis.
No kas sellise teadmisega on siis tahtmist tööle minna veel.

No ja nüüd ta tuli. Kuigi mu üks pool mõistusest ütleb, et inimene õpib kogu elu, siis olukordades kus pean õlgu kehitama ja ütlema, et ma ei tea või ei oska....ma tunnen end ikka eriti sitasti siis.  Kuigi ei tea ka teised tihtipeale.

Kuna ma oma töö sisust ei tohi rääkida, siis see jäägu sinnapaika. Küll aga sellest, et olin kolmapäeval tööl ja nii umbes südaööl tundsin, et jalad valutavad. Arvasin, et see oli raske päeva tõttu ja määrisin aga geeli peale ja lasin edasi. Oli ka raske töö öö ja hommikul valvet lõpetades olin laip. Magasin....mida ma tavaliselt ei tee ja peale seda enam püsti ei saanud.

Silmad valutavad, nohu, kohutav pea ja luu ja liigesvalu, köha mis tahab kopsud tagurpidi keerata, valus kurk..

Arvain, et mis sellest sinisest lehest ikka võtta. Küll nelja päevaga terveks saan.
No ei, seda õnne polnud.
Eile õhtul üritasin veel ise valve ära vahetada, aga ei saanud keegi seda võtta. Otsustasin, et ok. lähen hommikul siis täna ise...küll rohud mind püsti hoiavad. Silmi avades selgus, et ei hoia ikka küll.
Jalad ei kanna, silmad ei liigu, pea lõhub, kohutav kondinõrkus...

Helistasin, et ma ei saa ikka tulla täna. Ja nüüd olen nii pahas seisus.
Miks ma ikkagi  ei helistanud eile....

Kurja küll....

Arvasin end tugevamaks kui olen. No tegelikult ei oleks see aus ka patsientide suhtes kui ma gripiga seal ringi lehvin, eriti meie osakonna spetsiifikast tulenevalt.

Aga ikka on paha tunne, sest jätsin vaid tund aega ülemusele, et leida keegi teine ja ta ei olnud telefonis just väga õnnelik selle üle, et ma varem ei teatanud. Ja kindlasti mitte pole õnnelik mu kaastöötaja, kes peab täna topelt jooksma :S


JA nüüd siin olengi, nagu hunnik õnnetust....

haige

ja süütundega

ja veelkord  haige.


Ja horoskoop pani täppi.  Või veel paneb ja juhtub midagi veel?

Masendav....




laupäev, 11. jaanuar 2014

Tahan teada...

Teate mõtlesin siin praegu ja tahan teada:

Kas Teie elukohariigis on käsitöö hinnas? Kas inimesed hindavad seda`?
Kas käsitöö on kallis?
Milline käsitöö on just sellele riigile, kus elad iseloomulik?
Laatasid toimub seal nagu Eestis?
Mida ise soetate?
Ja see, et nii mõnigi on Eestis tagasi siin lugejatest (jah Tikker näiteks Sina:D) ei vabasta uuringus osalemast :D

Lihtsalt huvitav oleks teada
ja kui viitsid paari sõnaga või paarisaja sõnaga kirjeldada, siis olen väga huvitatud sellest.




Fotol vanasse veneaegsesse hapukoorepurki valatud küünal koos Prantsa kirbukalt ostetud kaelkirjaku tassidega, mis on aktiivses kasutuses.

kolmapäev, 1. jaanuar 2014

Heips

Kallid blogilugejad.....

kui siin veel keegi käib üldse...olen ju ma teid täiesti unarusse jätnud.

Head uut aastat!

Elu on olnud keeruline viimasel ajal. Ei oskagi kuidagi millestki kirjutada. Vahel ei tahagi.
Lugesin just Mäemamma postitust ja mõtlen nüüd.
Ma ei teagi mida ma täpselt tahan, aga tundub, et see mis siiani on olnud enam ei sobi. Mitte midagi ei sobi. Muutust tahan.

Milline see olema saab ei tea.


Seega head uut aastat soovides soovin tegelikult ....Paremat uut aastat !

Ja kuigi ma pole sattunud ka te blogisid lugema, siis nüüd tuli tahtmine veidi kiigata, mis on ka teie elus juhtunud...

tsauka!