Alustame sellest kõige olulisemast. PÄIKE tuli välja hommikul ja see on minu jaoks nii oluline. Viimane nädal on möödunud hallis meeleolus ja ilma suhtes on olnud veel hallim ja külmem. Lausa vastikud ilmad. Täna tuli päike kohe ärgates. Kauaks ilmateade ei luba, aga piisab kasvõi sellest paarist tunnist, et mu enesetunnet tõsta ikka kordades.
Mõtlesin, et kirjutan teile ühe eilse seiga seoses Angelica kooliga :D
Tal pidi olema poolik koolipäev. Kui Gretel on vaba kolmapäeviti siis tema käib kella 12ni ja tuleb siis koju.
Paar päeva enne seda oli tal päevikus kiri, et mingi tund vahetatakse teisega ära. Üldises korralduses ei muutunud midagi, Ikka pidi kell 12 koju tulema.
Kell 12.30 saan kõne...tere kas tegu on Ms. .....ga. Kusjuures kasutati mu elukaaslase perekonnanime. Jah, ma pole abielus kuigi kirjutan siia, et härra Abikaasa jne. No vahet pole. Sõna elukaaslane öelda iga kord temast kirjutades, arvestades et meil on kaks last ja 15 aastat tutvust on minu jaoks veel imelikum. See selleks. Igatahes hääl telefonis küsis kas tegu on Proua ....ga. No kuna loodetavasti pole mu Härra Abikaasa endale siin maal teist abikaasat leidnud, siis julgesin arvata, et nad ikka minuga rääkida soovivad.
Järgnes segane inglise keeles purssimine millest sain aru järgnevad sõnad: teie laps, probleem. pole allkirja, peale lõunat, ei jõua tagasi.....Kas saite aru proua?
Möhh?? Täielik gemüüse. Ei saanud aru.
Peast käis veel läbi, et huvitav kas ajasin päevad segi ja tegelt oli Gretelil vaja kooli minna hoopis:D Või, et kas ta pole koolis olnudki...kuigi ta iga päev sinna viin jne jne.
Järgnes uus selgitus. Pikk, mille käigus sain lõpuks aru, millisest lapsest on jutt ja milles on probleem.
Nimelt ei olnud ma pannud tundide vahetamise teatele allkirja ja kuna seal seda polnud siis ei saanud nad last kooli väravast peale tunde välja lasta. Hoolimata sellest, et iga kolmapäev saavad tunnid sama aeg läbi ja kunagi polnud probleemi olnud varem. See üks vahetatud tund, mis ei mõjutanud mitte midagi....tekitas sellise segaduse.
Laps jäi kooli. Buss sõitis ära. Terve kantselei oli ringi jooksnud, et mis saab mis saab. Leiti inglise keele õpetaja, kes minuga räägiks. (ei taha liiga teha, aga see aksent oli nii kohutav, et ma ei saanud poolest aru mida ta mulle rääkis ja seetõttu ta pidigi 3 korda üle rääkima :D Aga prantslastele on see aksent vist normaalne, sest muidu ma küll ei saa aru mismoodi ta saab lapsi õpetada üldse sellise häälekõlaga) Teate mulle ei meeldi venelased eriti, ma pole normaalseid lihtsalt kohanud. Aga mulle meeldib nende häälekõla kui nad inglise keelt räägivad. See on nii puhas ja selge, hoolimata sellest et nad ise põrisevad ja susisevad oma emakeeles. Või olen ma lihtsalt paari hea eksemplari otsa sattunud. Vaadake või eurovisiooni vene lugu. Kui näeks niisama kohtuks, ei arvaks elus et on venelane.
Ok loo juurde tagasi. Ei ma ei vingu. Tegelikult poleks nad olnud üldse kohustatud mulle tõlki leidma. Nad oelks võinud helistada, prantsuse keeles ette vuristada ja toru ära panna, aga nad ei teinud seda. Kuigi ühel hetkel ma kaalusin ka seda, et öelda et rääkige palun prantsuse keeles, ehk saan paremini aru. Aga ei julgenud.
Igatahes Anks pandi istuma kooli valvuri ruumi. Pandi talle muusikat kuulamiseks. Lubati mängida telefonis, mis muidu on keelatud üldse kasutada ja pisteti järgmise bussi peale. Muidu oleks nad võinud teda kella 5ni koolis kinni hoida.
Loo moraal: igale teatele tuleb alla panna allkiri, isegi kui see tundub täielik jura.
Ja siis mainin ära veel loodusuudised.
Nimelt on meil lõpetanud õitsemise: kõik tulbid, nartsissid, õunapuud, võililled ja peaaegu ka sirelid. Sirelitest on kahju kuna need on olnud Eestis alati just minu sünnipäeval aias õide puhkenud põõsad, mis mulle nii väga meeldivad ja neil on nii hea lõhn. Kuigi palju pole enam jäänud, siis usun et nende mõne päevaga kaob viimanegi sireliõis.
Vahel käin jalutan ja mõtlen, et huvitav kas midagi suve peale ka jääb. Kõik oleks nagu õitsenud, mis õitseda saab juba.
Hetkel on puhkemas pojeng ja õitsevad iirised. Võõrasemad ka.
Rabarber ka :D
Rabarberi avastas lillepeenrast Anks üleeile. Pätsasime paar tükki ja tegime kooki. Eile majaomanikuga juttu ajades läks jutt toidule ja minu imestuseks polnud tal aimugi et see seal on rabarber ja sellest saab teha kooki. Tegin siis kooki. Sõi küll :D Kas oli kõht tühi, maitses isegi või oli viisakas. Ei tea :D
Ahjaa, ta ponud kuulnud ka midagi viinasokkidest. Kui seletasin, et kui on palavik ja muu ei aita, siis võta lahusta viin veega ja pista sokid sisse....siis järgnes kohutav naeruröögatus, et ja mis edasi ...joo koos sokkidega või :D:D:D Tüüp niimoodi naeris, et hea et piss püksi ei tulnud:D Selgitasin siis et sokid ikka jalga ja palavik alaneb :D Kasutasin seda ise ka siin paar kuud tagasi kui Gretel oli kõrges palavikus ja paratsetamool ei aidanud enam.
Kuum piim meega oli ka tema jaoks ilmaime :D
Meil on alati igasugu teemad, mi jutu käigus välja kooruvad, nii viinasokid, rabarberikook kui muu kummaline :D
Mis puudutab aga toitu, siis kunagi ei tea kas meeldib või mis nad meie toidust arvavad. Kui tegime detsembris sünna lauale kartulisalati, sisi proovisid vähesed. Üks teatas,e t ah jah tean küll, see on see venelaste salat, mida nad teevad. ?????. Siinsed inimesed vaatavad meie kartuli-kastme õhtusööki nagu ilmaimet :D Või frikadellisuppi.
Muide siin ei ole olemas ka purgisuppe nagu meil eestis Salvest teeb. Et lähed ja ostad purgi hernesuppi ja toit valmis, Eestis ma tegin seda ikka vahel kui üldse aega või viitsimist polnud vaaritada. Siin nad vaatasid mind nagu lammast kui küsisin purgisuppe :D
Mingeid pakisuppe..püreesupid siis, neid on lademetes, aga meile ei meeldi. Selline ebamäärane roheline plöga, ei mingeid tükke ega aimu mida sööd. Või siis punane, või oranz. Tetrapakkides liitristes nagu mahla müüakse. Nii et keedan ise suppi. Mu suure armastuse..köögikombainiga.... on isegi boršši teha käkitegu.
Nüüd kõik
Koduleht vajab ka hoolitsemist ja midagi uut on valminud, mille pildid vajavad presenteerimist.
Lehva lehva
Juhin tähelepanu, et fotol ei ole pojengid nagu ma ise arvasin kaugelt vaadates. Need on TULBID. Minesta või ära kui ägedad. Ma pole selliseid varem näinud (seoses nende lillesortide presenteerimisega sain emalt soovi paarile lillesibulale :D ka neile nartsissidele mida kunagi näitasin kus ühest varrest tuli 5 eri õieoksa. Aga Thonon-les-Bainsi kesklinna platsile minna tulbisibulaid pätsama on vist sips riskantne tegu :D Seega sorry, aga hetkel ei saa ema!)