Dilemma...

...mis kaudu Eestisse sõita?

Valikuid on mitmeid.
Esimene: sõita mööda Prantsusmaad Saksa ja sealt edasi. Arvestada tuleb siis, et peame tasuma teemaksu ühel lõigul ca 38 euri auto pealt, mis teeb selle jupi maksumuseks kahe autoga 76 eurot. Kiiruspiirang 130 km/h

Teine: minna Šveitsi teid pidi. Kiiruspiirang üle riigi max 120km/h. Selleks, et kasutada kiirteid tuleb osta aastane vinjett, mis maksab ca 25 eurot ja annab õiguse sõita suurtel teedel. Kui vinjetti esiklaasil pole saad kopsaka trahvi kui vahele jääd. Lühemaks ajaks pole võimalik seda soetada kui aasta.
Kulu seega kahel autol 50 eurot. Tundub õiglasem valik see Šveitsi oma kui just mitte arvestada, et see vinjett ühel autol on vaid selleks üheks sõiduks sest tagasi me sellega siia enam ei tule.

Loogika siiski ütleb, et
*Kasutades Prantsusmaa varianti kulub meil edasi-tagasi sõiduks sel korral 38-38-38 eurot: 114 eurot teemaksule
*Kasutades Šveitsi vinjette kulub 50 eurot ja sõida või aasta otsa sealtkaudu.


Pikk arutlus, aga selgus tõde :D Sõidame šveitsi kaudu.

Täielik blondiin :D

Kooli lõpp

Kummaline kui Anks tuli täna koolist ja teatas, et homme ei peagi enam keegi kooli minema, et oli öeldud et kui isegi tulete, siis ärge midagi kaasa võtke. Ei mingit tunnistust, paberit, aktust....mitte midagi. Ei märki sellest, et ta on seal koolis käinud või väga tubli olnud.
No näiteks kui ta teeb matemaatikas kontrolltöös ilma tõlkimiseta oma klassikaalastele tuule alla, ise päris hästi aru saamata ülesande sisust, siis on ju tegija küll :D
Lihtsalt, et homsest olete vabad ja vsjoo. Kõik.

No oleks siis Gretelil sama. Ei ole. Ulme tegelikult, et teine klass peab koolis istuma kauem kui kuues. Kus on loogika? polegi.
Temal veel reedeni, mil toimub lõpupidu. Kummaline venitamine.
Ja oleks, et kontsert ja koju. Ei. Peale seda on mingid tervitusklaasid vanematega ja soovijatele ka õhtusöögid kuskil. Kummaline aga on see, et lapsed sel ajal korjatakse kokku ja viiakse kuskile mingi õpetaja valve alla.
Mina igatahes pole huvitatud. Käime kontserdil ära ja hiilime koju :D
Eestis alati tulid lapsed aktuselt, tunnistuste ja kiituskirjadega koju, sõime torti ja olime koos. Kuskile ära ei saadetud klassi õpetajaga, et vanemad saaksid omavahel klaase kõlistada.
Tegelikult pole Gretel ka sellest esinemisest väga huvitatud kui aus olla ja ma saan aru ka miks. Kui ta peab kahe nädalaga selgeks saama 5 prantsuskeelset laulu, siis on see pigem stress kui rõõm. Mõtlesin juba, et valetan ta reedeks haigeks ja säästan kogu kremplist. Kummaline on, et kuude kaupa ei tehta midagi ja siis 2 nädalat enne lõppu hakatakse lastele laule pähe ajama. Kuidagi kummaline.
Samas kuramus äkki räägitakse midagi tähtsat ja kui ei lähe, siis olen nagu lammas pärast ja ei tea muhvigi millestki. Samas ega ma ei usu, et keegi mulle ka miskist tõlgib. Viimasel ajal nagu üldse unustatakse ära. Küll pole ta vihikus mulle teateid esitatud ja küsitakse, et miks ma ei  vasta. Küll unustatakse kuskile vetsu maha.


Tahaks juba laupäeva, et kõik oleks mõneks ajaks läbi ja kimaks minema. 2515 km ja Tartu. Kuna sõidame Eestisse kahe autoga, siis pean kogu selle maa ise roolis olema. Saab olema väljakutse.
Tegelt on kuidagi ilge stress viimasel ajal. EI tea kuidas, miks ja mida ja kas tahangi.

Tsauki

Kadunud õpetaja ja klassikaaslased

Reede pealelõuna. Saadan Greteli peale lõunapausi tagasi kooli ja lähen südamerahus poodi. 

Tund hiljem saan temalt kõne (telefonid pole koolis lubatud, aga ta kannab siiski seda salaja kotis kaasas....jumal tänatud et kannab).

Kõne: "Emme kõik on kadunud kuhugile. Küsisin vetsu ja tagasitulles polnud klassis enam kedagi. Otsisin kooli õuelt ja klassist ja koridorist ja kedagi ei ole. Mida ma teen nüüd?"

Soovitasin siis istuda klassis ja oodata kuna tulevad tagasi sest koolikotid ja asjad olid kõik seal alles, seega koju ei mindud veel :D

Pärast selgus, et mingil ajal oli klass õpetajaga tagasi tulnud ja õpetaja oli vaid küsinud, et kus sa Gretel olid? Kõik. Nemad olid läinud teise majja laulmist harjutama ja lihtsalt ühe lapse maha unustanud.

Normaalne või mis.

Urrrrr

Hammustaks kedagi veidikene!

Matkarada ja hambaarst

Küsiti mu metsatee ja hambaarsti kohta. Olen nõus lahkesti jagama infot,

Hambaarst on dr. Tafenau Blendent hambaravist. Asub Tartus Ropkamõisa tänavas. Siin nende tagasihoidlik koduleht.
http://blendent.ee/
Olen super rahul selle hambaarsti tööga. hakkasin seal käima juba teise lapse ootamise ajal kui tekkisid probleemid hammastega, mis nõudsid lausa AB sekkumist. Käisin edasi seal kui oli tita käes ja turvahäll näpuotsas. Käin ka nüüd kui see tita on juba kohe kohe 9 aastaseks saamas. Tema juurde on üle tulnud ka mu õde, kes on temaga väga rahul. Samuti mu tuttav oma suure perega. Kunagi ei ole tal paha tuju, alati on hea sõna ja hell kohtlemine. Kunagi ei pahandata kui auk on tekkinud, mida ei saa öelda just kõikide Tartu hambaarstide kohta. Olen saanud ikka väga nõmedat kohtlemist tunda.


Matka-metsarada aga asub Tähtvere vallas.
Tegemist on mõnusa loodusega. Vaikus, mets, kalatiigid jne.
Oh kuidas tahaks juba minna ja kõik üle vaadata. Vald on sinna pannud ka toredad grillimise ja piknikukohad.

Infot rohkem siin:
http://www.mehedliikuma.ee/tartumaa-liikumisrajad/rada/ilmatsalu_karevere_linnutee_tahtvere_vald.html

Hoidke siis hambad korras ja liikuge terviseks!

Kena laupäeva!

Kooli lõpp...tule kiiremini

Ootame kooli lõppu. No nii harjumatu, et veel juunis peab ka selliste asjadega tegelema. Õnneks üks nädal veel ja läbi. Ja siis pakime end koku ja paneme ajama ...ikka Eesti poole.

Hakkasin eile mõtlema kui kiiresti läheb aeg. Oleme juba ära olnud 8 kuud ja sips peale. Õhtul ei tulnud und ja mõtlesin, et kui huvitav on minna ja vaadata, mis on muutunud selle ajaga. Mis nägu on tuttavad, kui suureks on kasvanud nende lapsed.

Igatahes paar asja on kindlad. Kui ma kohal olen siis:
*ma lähen poodi ostan kohukesi ja söön isu neist täis ( siin kohukesi sel kujul ei eksisteeri)
* lähen Selverisse ja ostan lõhet või forelli ja söön sellest isu täis (siin on see üüratult kallis)
*käime kogu perega hambaarsti juures ja vaatame kõik suud üle ( meil on lihtsalt fantast hambaarst, kelle juures olen juba käinud 9 aastat ja nii mõnigi tuttav on hakanud ka tema juures käima ja oleme super rahul)
* lähen kalale, kohe korralikult! (siinsed kalad on nii tuusad et ei sobi neile ei uss, sai ega krevett....irvitavad vaid kui õnge loputad nina all)
* lähen juuksurisse  ( kui enne ei käinud et kallis tundus, siis nüüd siinsete hindadega võrreldes lähen kohe rõõmuga ja maksan Eesti odavat hinda)
* lapsed lähevad laagrisse nädalaks ( see juba aastetepikkune traditsioon, Anks on käinud vist 7 aastat jutti juba, ei mäletagi täpselt, Gretelil on kolmas aasta)
*lähen OMA rattaga OMA metsarajale sõitma, oi ma sõidan.......vurr vurr vurr

Vähe hullemad toimetused:
* majas külmusid talvel torud lõhki, seega kohale jõudes oleme vee ja vetsuta, aga küll härra osavnäpp selle kiirelt lahendab
* aed on arvatavasti võsa (rohimine suurtes kogustes)
* SÄÄSED ja parmud
uskuge või mitte aga siin neid pole, olen selle aja jooksul näinud vist 3 sääske, kellest 1 julges mind ka hammustada ( lõpes tema jaoks kurvalt kahjuks) Eestis pidi kubisema. Üldse ei tahaks!

Hetkel tahaks vaid, et siit minema saaks veidikeseks, et end tuulutada. Eks siis näe edasi!

Ps. Angelica õpetaja teatas koolist, et suvel ehk ülejäänud 2 kuu jooksul on Anksul KOHUSTUS ära õppida prantsuse keel. Tere tere hommikust!

Pps. Gretelil oli aprillis esinemine. Nüüdseks valmisid kooli poolt sellest DVD-d . 15 euri tk. Minu arvates sips kirves nagu ühe plaadi eest.

Ppps. Ilmad on super. Paar päeva tagasi oli 38 kraadi sooja ja siin järve ääres elades on see täiesti mõnus! Ei mingit läbumisohtu nagu Eesti leitsakuga.

Pppps. Eesti ilmateade räägib prantsuse ilmast vaid siis kui sajab vihma ja on külm, olukordades kui Eestis on parem ilm. Muul ajal vaikib :D

Kuhu kõik sõbrad said?

Tabasin end just mõttelt, et kuidas ikkagi on võimalik, et kõik kuhugi ära kaovad.  Ei ole nagu mitte kedagi enam kellega suhelda. Naljakas. Eestis olles oli vahepeal isegi hetki, kus mõtlesin et laske ometi olla veidi üksi ja omaette. Nüüd siis sain. Kohe nii üksi, et enam rohkem ei saa üksi olla.

Kurb on. Eriti kui ise veel proovid ja proovid. Ikka istud arvutis ja kirjutad, et kuidas läheb jne. Vastuseks saad vaid mokaotsast : hästi. Rohkem nagu poleks minuga enam millestki rääkida. Kõigil on kiire ja kunagi pole aega arvutis olla (hoolimata sellest, et tänapäeva programmid näitavad hästi ära kui keegi online on). No ega ma ei hakka ütlema ka, et ära valeta...ma näen küll, et sa oled arvutis hommikust õhtuni.
Mõtlesin lihtsalt, et ma ei hakka enam kedagi taga ajama. Lähme juulis Eestisse, keda huvitab, seda huvitab. Keda mitte...olgu siis nii.
Kummaline kuidagi lihtsalt, et nii kerge ongi inimesi unustada...nii ca 10 sekundiga.



Ps. Kummaline on ka see, et mu reading list näitab, et mul pole ühtegi jälgitavat blogi. Ehk mul pole õrna aimu ka kuhu need kadusid. Mul oli ikak päris pikk väliseestlate blogide nimekiri, mida usinalt loen :S
Ootan, äkki tulevad tagasi.

Kuidas vahetada autot prantsuse moodi

Uurides eri allikatest, mida peab tegema, et saada üks seisev auto siin riigis sõitma, kindlustatud ja omanikuvahetus vormistatud, sain eri versioone. Tegelikult sellest lähtuvalt läks kogu protsessi läbiviimiseks ka ilmatu aeg.

Algul polnud erinevad asutused sama meelt, mis järjekorras asju tegema peaks.  Üks väitis, et esimesena tuleb auto kindlustada sest siin riigis peavad olema sõidukid kindlustatud ka siis kui neil pole ei ülevaatust ja ka juhul kui nad lihtsalt seisavad sul hoovis või garaažis.
Teine väitis, et algul ülevaatus, siis dokumendid ümber teha ja siis kindlustus.

Segane lugu igatahes.

Ok. Läks siis nii.

Ülevaatus. Ooteaeg 2 nädalat. Ei aitanud ka mu naiselikud võlud. Ikkagi ootasime 2 nädalat ja varasemaks väidetavalt neil aegu polnud kuigi kohal käies oli pidevalt punkt tühi. Sai tehtud. Summa 80 eurot.

Kus teha dokumentide ümbervormistamist? Küsisime kohalikelt :D  Usu või mitte aga juhtusime inimeste otsa, kes polnud sellega kunagi kokku puutunud. Kes sõitis tuttava autoga, kel oli sõiduk vanemate nimel jne. Soovitati minna ka kohalikku politseimajja, et seal tehakse. Samuti et minna raekotta, et seal. Ja sada kohta veel.
Ühel päeval kohalikus autopoes uusi rehve ostes nägin seinal silti, mis minu jaoks nagu tähendas midagi seoses dokumentide vormistamisega. Ja oligi. Kohalikus autopoes, tagaruumis see omanikuvahetus vormistatigi. Taas miljon ja sada üks paberit, allkirjad ja kohustuslik numbrimärkide vahetus. Meie jaoks taas lisaraha. Arusaamatuks jäigi, miks uued pidi panema, lihtsalt pidi nii olema ja kõik.
Kokku siis vormistamine 180 eurot ja uued numbrid veel 45 juurde. Kokku taas ilus summa 225 eurot.

Peaks neile õpetama kuidas käib asi Eestis. Autopass+ omanikuvahetuse paber ja 3 minutit ARK-is ja tehtud.

Mis siis kõik vaja oli:
*esitada dokumendid tõestamaks et elad siin (pidime esitama telefoni või elektriarve kus aadress ja nimi)
*tõestus et sul on tehnoülevaatus
*isikliku dokumendi koopiad
*ostumüügilepingud
*vana autopass
*paar lehekülge blankette täitmiseks

Õnneks saime juhatajaga ka sips inglise keeles suhelda. Naljakas oli muidugi seik kus ta võttis leti taga dokumendid ja ütles, et nüüd kabinetti minek. No ta läks, me seisime siis ilusti ja mõne minuti pärast ta tuli tagasi, et ikka meie ka peame temaga minema :D:D:D  Ei saanud aru lihtsalt, et paluti järgneda :D Lambad täiega :D

Saime paberid ja tulime tulema. Koduteel vaatan....aga kus on autopass. Pole.
Ja ei olegi, saad vaid kinnitava dokumendi, et sul kõik makstud ja võid sõita. Autopass valmib 10 päeva pärast. Peaks neile vist printerit tutvustama :D Või Eesti ARK-i  kus printer teeb sekundiga uue autopassi valmis.
Samas võimalik, et see oligi seetõttu nii, et käisime seal autopoes vormistamas.Võimalik, et siiski on kuskil mingi asutus, kus tehakse see kohe valmis. Vahet pole. Auto on nüüd meie.


Etapp nr.3. Auto kindlustamine

Esimene katse: leidsin netist kindlustusseltsi. Online kindlustust siin ei ole nii nagu meil, et logi sisse aga netti ja maksa ja kohe olemas. Miks ma küll lootsin.

Pistsin navisse aadressi sisse ja läksime kohale. Uksel silt, et kolmapäeval suletud. Netis seda infokillukest küll ei olnud. Ok, tagasi koju.

Teine katse: läksime kohale. Pisike uberik kontor keset Thononi kesklinna. Üksainus töötaja. Keskealine daam. Puruprantslane, aga väga optimistlik ja rõõmus. Läbi nalja ja naeru me sealt vist tund hiljem väsinud ja õnnelikena väljusimegi, kindlustuspaberid käes :D

Mingi hetk oli mul nagu sein ees. Tunne, et tõusen püsti ja kõnnin minema. No ei ole nii lihtne siin ka kindlustamine kui olen harjunud.  Polnud aimu ka mida kõike tuleb teha ja esitada jne. Siiani olin teinud kindlustuse kas netis või siis kontoris esitades vaid autopass. ja ongi olemas. Kõik.

Aga mitte siin :D

* Tõesta, et sul on elukoht. See, et auto vormistamisel see juba tõestatud ja dokumendid esitatud ei ole piisav.
* Tõesta, et sul on töökoht ja kes on su tööandja. (mis krt seal vahet on? maksan ju kohe arve ära, mitte ei jää teile võlgu kuna ma ehk ei tööta)
* Esita juhiluba, et sa tohid üldse sõidukit omada ja juhtida.
* Mina esitagu oma juhiluba, kui tahan üldse kunagi selle auto rooli istuda (auto on hr.Abikaasa nimel)
* Tõesta, et sul on enne ka auto olnud ja sa pole õnnetusi teinud.(õnneks printisin liiklusfondi lehel id-kaardi abil vastavad nimekirjad välja ja sain esitada neile)
* Räägi lähemalt oma kavatsustest Prantsusmaal viibimise osas. Kauaks jääd ja mida üldse siin teed :D sellest vastavalt ka lepingu sisu.
*Otsusta millist kindlustust tahad. sada eri varianti.  Kui tahad, et oleks kindlustus ka klaaside kahju korral, siis maksa 5 eurot kuus lisaks. Kas kindlustad ka enda seal autoroolis või ainult oma sõiduki. jne jne jne

Teate kuidas me suhtlesime?
Tädi oli nii hädas, et helistas kellelegi ja kutsus teda tõlgiks. Too ei saanud tulla, aga soovitas kasutada google translate programmi. No te ei kujuta ette mis kapsas seal tuli välja lõpuks. Eriti veel prantsuse keeles kõlavate kindlustusterminite kohta :D No ei saanud aru.
Siis helistas ta  tagasi oma kolleegile ja rääkis loo ära. Siis anti telefon mulle ja mees toru teises otsas tõlkis inglise keeles mulle küsimused ära ja mina vastasin. Nii käis telefon sada korda üle laua mulle ja tädile ja tädile ja mulle. Härra Abikaasa aint itsitas kõrval. Äitäh eks!

Siis kasutasime veel google tõlkeprogrammi ja saime viimaks asjad aetud. Ega ma sain lihtsamast aru, aga kuna neil on seal mingid oma spetsiifilised küsimused, siis see keeruline pool oli küll keeruline :D

Tädi küsib minult : kuidas maksate?
Mina: kaardiga :D
Tädi : loomulikult kaardiga aga mis perioodide eest, aasta või kuu vms?
Mina: oleneb mis maksab

Saime arve näidise. Kuku persili. Aasta kindlustust ligi 500 eurot ehk 5 korda kallim kui ma olin siiani harjunud maksma.

Võtsime siis alustuseks pool aastat :D

Järgne probleem: eesti pangakaardid ei toiminud. Viimasel ajal on siin üldse jama nendega. SEB ja Swedbank eestist väidavad, et peavad toimima, ag maksta ei saa. Pidev jamamine poodides.
Kolmas kaart läks viimaks läbi ja saime makstud.

Kulunud oli 50 minutit. Järjekord meie taha ulatus ümber kvartali.
Nii meie kui tädi suust kõlas ohe ja kergendatud : jesssss, tehtud!

Kena päeva. Arvatavasti ta loodab, et ei pea enam kunagi meid nägema. Uus arve pidi tulema 6 kuu pärast postkasti.

Kokkuvõte: 2.5 nädalat jamamist. 800 eurot rahakulu. Miljoni euro eest närvikulu, aga asi on tehtud :D

Lõpp hea, kõik hea. Juulis Eestisse tulles vaatab, kas Eesti Politsei hakkab meile kui "võõramaalastele" rohkem tähelepanu ka pöörama kui oma FR numbrimärkidega ringi laseme :D



PS. Gretel pidi täna minema kooliga oma sõpruskooli terveks päevaks külla. Pakkisime siis kaasa toidukoti ja kooliasjadest ühe vihiku ja pinali, nii igaks juhuks.
Hommikul minnes kooli väravas oli silt, et õpetajat pole ja sõit jääb ära. Laps kuri, et tal nüüd ainult toidukott kaasas. Mina kuri, et miks ei teatata kuidagi vanematele. Ometi on ju küsitud telefoninumbrid ja meilid ja luba saata sõnumeid vajadusel. Jäigi siis kooli oma ühe vihikuga. Loodetavasti saab hakkama.
Varsti tuleb koju lõunale, eks siis näen ja kuulen.


Ja ära väärib ka mainimist, et suvi tuli tagasi. Kolmas päev päike särab ja eile oli juba +27C. Mõnus.

Loeme päevi, et saaks asjad kokku pakkida ja Eesti sõita. Hetkel oleks nii vaja veidi hinge tõmmata ja puhata. Kahjuks on lastel veel 3 nädalat kooli ja seega tuleb oodata.

Ahjaa. Mäletate kui Anks tahtis kooli minna ja ma kirjutasin, et pidime täitma miljon paberit. Paar päeva tagasi saabus ta koolist täpselt sama patakaga, mis on vaja selleks et ta saaks uuel aastal jätkata. Nimelt tuleb iga õppeaasta uuesti registreeruda, et sügisel oleks olemas koht kus õppida. Ajuvaba :D Neil pole vist seal kantseleis midagi muud teha :D Seega taaskord nii 10 lehte andmeid täita, millega ma paar kuud tagasi nagu oleks juba lõpetanud.

Ja muide, ma ei vingu :D See on asjade aus edasiandmine läbi minu silmade :D

Eile hommikul kui lained pea kohal kokku lõid, siis oli tunne, et kui keegi tuleks ja annaks lennupileti siit ära, siis ma ei kõhkleks ka.
Hommik otsa olid närvid läbi kogu selle keele ja bürokraatia koha pealt.
Lõuna ajal kui aga läksin õue ja oli soe ja päike ja mäetipud sirasid taamal ja inimesed naeratasid ja poest voolas välja värske saialõhn ja me saime oma kindlustusejama tehtud ning istusin järve kaldal lainekohinas......mõtlesin, et igavene lollakas. Tegelt ei taha ju ma minna kuskile ära. Mulle ju meeldib siin. Lihtsalt vahel jookseb juhe kokku.

Pssss. Vaatasin just statistikat ja nii naljakas, aga keegi on jõudnud minu blogisse kasutades google otsingus märksõna " kuradi venelane " :D:D:D:D

uhh ja ahh

Ja ossa ja assa. :D

Ma olen ikka nii sillas oma paki sisust, et siiani lollakas naeratus näos :D

Pakk kust: Eestist
Kellelt: emalt ja õelt
Mis puhul: veidi oma vajadusest lähtuvalt ja veel rohkem sünna puhul (köhh- köhh ....juubeli puhul)

Tundub, et keegi on minu blogi lugemas käinud, sest esimene asi, mille peale mu nägu kõrvuni venis ja lausa naerupahvakas kostus oli purk.....hernesuppi !!!!
Arvake ära, mis me täna sööme :D

Dieedil on kriips peal, sest Kalev on mingeid huvitavaid uusi maiustusi tootma hakanud ja vähe ma siis ei maitse neid kõiki ära :D

Lõnga, lõnga ja veel rohkem lõnga. Osa sellest vajasim ma oma tellimustööde jaoks ja teine suur osa oli üllatusena pakki pistetud. Esimesena tulid pakki avades välja need millest ma ei teadnud midagi ja sain hetkeks kreepsud kuna arvasin, et kohemata valed mulle saadetud ja oh jummel, mis tellimustöödest nüüd saab. Aga ei, see oli boonus.

Teate kuidas mulle meeldivad sellised üllatused. Ja eriti veel lõngakerad ja ajakirjade jne MINUteemalised, sest need on MULLE. Olen jah ahne egoistlik inimene ja pole häbi ka. Neid ei võta keegi mult ära ja saan käia nurga taga neid silitamas ja uusi ideid mõlgutada.
Kommide ja muuga on see, et need üritatakse alati ära pätsata.
Hetkel olen üksi kodus ja peitsin kõik ära, siis jätkub vast veidi rohkemaks kui 5 minutiks :D

No ja sisi näete kindlasti ka piltidelt seda suitsuhunnikut. Jah, see pahe on küljes meil mõlemil ja kui vaatan seda kogust ja mõtlen rahale, siis hakkab kahju, aga kui siin poest pean ostma siis tuleb nutt peale. Siin on ikka suitsud sigakallid. Rohkem kui topelt.
Eesti Post lubab tubakatooteid saata tähtpäevade ja sündmuste korral kui see ei lähe väga tihedaks...proovime siis seda järgida, et ei tekiks probleeme.

Ja siis oli veel pakis üks imeline paar kootud sokke. Jah, mul on neid siin soojal maal vaja...külmad kivipõrandad mäletate ju küll :D Pistsin varba otsa ja kohe oli selline kootud armastus ümber varvaste, et soojust lausa ülearu. Nii ilusa mustriga on, et kogu aeg ei raatsi ka kanda, eriti kui mingisugused sahkerdised siin jalanõudega tuppa katsuvad pidevalt sadada.

Ja ajakiri. Eestikeelne ajakiri. mmmmmmm....kodu ja aia teemaline
Hetkeks tekkis tahtmine veits aias mullas sonkida...ainult hetkeks, siis saabus vabaduse nautimise tunne taas. See aasta saavad taimed minuta hakkama. Ja kui me suvel Eesti lähme siis saan seda maltsa mis kõrvuni kasvanud arvatavasti hävitada terve puhkuse aja:D

Nüüd kõik. Kena kolmapäeva :D

 Peksa saanud aga supipurk sees oli terve :D Hernesupised lõngakerad oleks muidugi tase olnud.

 

 Esimene pilk pakki :D
Juhuuuu!
Appi valed lõngad...mis nüüd saab.

(ps. jah, ma avan pakke nagu pisike laps. Eriti kui nad pehmelt käsitledes ei avane, siis on ribad taga :D)

 Kommi...ja veel lõnga. Nämmmmmm

 Ihihii. Naerata ja ütle hernesupp :D

Köhh- köhh....suitseta end surnuks. Häbi häbi!

 Paradiis on seal kus saad sellise paki. Asukoht pole oluline, paki sisu on :D:D:D

No kas nad pole mitte nunnud mul seal Eestis :D Kohe nii mõnus nagu oleks suure matsaka musu saanud ja sooja kalli!

 100% õige pealkirjaga kommipakk.
Seda oligi just vaja :D (nii lahe on mingeid uusi tooteid saada, mida enne ei toodetud veel)

Pea ülespidi, jalad maas.

 Pea maas, jalad taevapoole. Ilusad eks.

Muide ma tunnen tegijat:D:D:D:D, seega kui keegi tahab endale või kogu suguvõsale tellida selliseid, siis olen nõus aitama ja kontakte jagama :D

Koos iluga on garanteeritud ka tonnide viisi soojust :D

Oi mis nüüd hakkab saama. Ise ka ei kujuta veel ette, mida kõike ma valmis koon. Ainuke, mis on kindel, et türkiissinisest vasakul saab üks tore Soomes elav eesti piiga omale kampuni, mis on midagi täiesti uut ja huvitavat.









Pps. Meil on viimaks ometi päike ja lubab üle 20 kraadi sooja. Jess. Saaks nüüd oma haiguse jääknähtudest ka lahti oleks kõik ok.

Kalli teile!

Ma sain paki..nännäänäää

Just tuli. Keksin nagu segane ühelt jalalt teisele. Sa säde mis seal kõik on :D  Hea, et postionu lahkus kiiresti, muidu oleks ta saanud kinnitust selelle kui segased on ida-eurooplased, kes kodumaalt paki saavad :D:D:D

Ma nüüd veidi keksin veel ja kogun end ja siis näitan mis ühele eestlasele niisugust rõõmu pakub.

Stay tuned!