College...lõpuks ometi teine laps ka kooli

Hoiatan ette, et tulemas on kohutaval hulgal koolijuttu. :D Ja seda ka et kuupäevad väga ei klapi kuna olen seda postitust kirjutanud juba kokku nädal aega  jupitades :D

Kolm päeva tagasi potsatas meie postkasti viimaks kiri, mida oleme oodanud 7 nädalat lubatud 3 asemel. Ja seda ka vaid sellepärast, et ise hakkasime helistama, et mis toimub.

Eile kell 13. 45 oli meil kokkulepitud kohtumine elukohajärgses keskastme koolis ehk siinmaal siis nimetusega college. College Theodore Monod , uhke nimi eks :D

Nagu minu puhul alati, siis kõik asjad jäid viimasele minutile ja üksi minnes oleksin kindlasti hiljaks jäänud. Minu õnneks oli meiega kaasa kutsutud üks tuttav tõlkijaks ja tõesti tänu jumalale, sest kõik see mis järgnes.....ma oleks sinna surnud ja maha maetud olnud kui oleks üksi pidanud selle asja ära tegema.

Lubage kohe ära mainida, et kunagi...no ehk järgmisel sajandil kui prantslased ükskord taipavad, et paberimajandus on halb ja keelulise asemel saaks ka asju ajada lihtsalt...küll nad siis alles tunnevad end lollilt :D
Paberid, paberid, paberid...süsteem 1, süsteem 2, süsteem 3 jne jne. Nüüd aga kõigest pikalt ja lähemalt.

Kohtusime ühe sümpaatse naisterahvaga. Ärge küsige, kes see täpsemalt oli, ma ei tea. Selles koolis on iga erineva asja jaoks oma inimene. Eesti koolis ajab asja direktor, õppealajuhataja ja sekretär. Siin on miljon eri ametinimetust, kes millega tegeleb.

Kuna ma olen ise selle infoga hädas olnud nagu mustlane mädas, siis ma kirjutan kohe pikalt ja laialt kuidas asjad siinmaal käivad. Süsteem on kaardinaalselt erinev ja oh kuidas ma oleksin igatsenud kuskilt sellist ülevaadet eesti keeles. Hetkel olen ma selle kõik omal nahal läbi teinud ja teada saanud. Loodetavasti kunagi keegi saab mu jutust ka abi.
Alloleval joonisel on siis ära toodud prantsuse koolisüsteemi erinevad astmed. Vasakul tulbas jookseb ülevalt alla lapse vanus. Probleem aga tekib sisse sellest, et siin maal läheb laps meie mõistes 1. klassi juba 6 aastaselt. Sellest ka käärid meie pere hetkelises klassinumbris ja hariduse erinevus. Gretel näiteks sai eelmisel nädalal lambist kätte paberi sadade omavahel korrutamises kuigi Eesti süsteemi järgi alles korrutamise õppimine algas. Asjad on teisiti.
Seega Gretel on vastavalt tabelile oma vanuse tõttu 8 aastasena cours elementaire niveau 2, Eesti mõistes kolmandas klassis. Õnneks suurem osa ajast nad arvestavad sellega, et ta ei saa teha asju teistega samas tempos ja mahus.

Aga edasi ikka eilsest päevast. Pandi meid kenasti laua taha istuma ja vaadati üle Angelica testi tulemused. Mainin siis ära, et ta on 13 ja oma vanuselt peaks minema klassi quatrieme , Eesti mõistes siis 8. klass. Kuna aga ta sünnipäev on detsembri kuus ja Eesti seadus ütleb, et kel on oktoobri lõpust edasi sünnipäev, see ei saa kooli minna varem. Ehk ta läks kooli  ja sai peale seda 8 aastaseks. Siin olid lapsed juba selleks ajaks 2 aastat koolis pidanud käima. Sellest ka suured "käärid".

Test näitas aga, et tal on oma siinsetele eakaaslastele vastavad teadmised, isegi nii palju, et ta võiks saada sellesse nn. kaheksandasse klassi, aga kuna ta keeleoskus on hetkel null, siis otsustati ta panna klassi cinquieme, mis on Eesti mõistes siis seitsmes. Kaotust polegi tegelikult. Eesti mõistes tõsteti ta klass edasi, siinses mõistes klass tagasi, nii et ta hakkab õppima koos aasta endast noorematega, et panan rõhku keelele.


Seletan siis ära ka selle, kuidas asi numbrites välja näeb. College kooliastmes on tegemist numbrilise tähistusega. Siin tabelis on millegipärast vaid sõnaline. Kui sa lõpetad Ecole elementaire, kus hetkel käib Gretel kuni ta saab 11 aastaseks, siis edasi algab seesama college, kus sa õpid 5 aastat.
Seda kooliastet aga tähistatavad klassinumbrid : 6, 5, 4, 3 , mis aasta aastalt õppides vähenevad, mitte ei suurene nagu Eestis.
Näide: Angelica läheb hetkel klassi 5 ja järgmine aasta klassi 4 ja siis 3 ja siis on college läbi. 
Gretel lõpetades oma hetke kooliastme läheb edasi klassi 6, siis 5 jne.

Mis toimub peale college läbimist on hetkel veel minu jaoks segane. Nii palju olen aru saanud, et siin juba varaselt hakatakse välja valima, kes on tark ja kes mitte ja pannakse kooli poolt suures osas paika, kas sul on üldse väljavaadet peale nn. põhikooli edasi õppida ametit kohe nagu Eestis kutsekad, või õpid nii, et saad kunagi minna ka edasi mingit kraadi omandama. Mulle tundub millegipärast seda tabelit vaadates, et siin maal saab õpilane eesti mõistes keskkooli lõpetades juba kätte bakalaureuse kraadi. Võimalik et eksin, see on asi mida tuleb veel uurida.

Nii. Loodan, et keegi teine saab ka midagi aru peale minu sellest pikast jorust :D

Igatahes oli selle seletusega siis paigas, mis klassi Angelica läheb. Edasi selgus, et temavanused on alustanud värskelt võõrkeele õppimist. Kaks erinevat algvalikut siis on siinsetel lastel : inglise või hollandi keel. Vastavalt sellele on ka klassid jaotatud. No loogiline. Kuna Angelica on inglise keelt juba õppinud 3,5 aastat, siis polnud kahtlust ka kuhu ta panna. Otsiti välja klass, kus on inglise keel. Arvan, et tal on teistega suur eelis, kuna oleme inglise keele õppele ikka suurt rõhku pannud ja ta saab väga paljust aru, mida on ka näha igapäevasel suhtlusel sest valdavalt räägime me siin tekkinud tuttavatega inglise keeles.
Pean ka ära mainima kohe, et Gretel, kes pole inglise keelt õppinud kunagi, no ok filmidest ehk ja mõni tore ropu maiguga sõna ka, mida teab. Aga ma näen, et kui ma kellegagi räägin, siis ta kuulab ja saab aru. Ükspäev rääkisin ta õpetajaga ja pärast hakkasin talle tõlkima ja ta teatas mulle väga terava häälega, et ta sai ise ka aru, mida ma tõlgin kogu aeg. No mul oli suu vabsee kinni selle peale :D
Hea uudis oli aga see, mida õpetaja ütles. Nimelt on ta hakanud koolis suud lahti tegema, prantsuse keeles. Võiks rohkem õpetaja sõnul, aga algus on hea. Hurraaaaaaa!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Nii, edasi Angelica koolist.
Kuna ka siin on palju õpilasi ja paralleelklassid, siis valiti välja see kuhu tema sobib oma ingliskeelega. Klassiks sai 5e2.
Edasi räägiti koolikorrast ja erinevatest režiimidest. Need on siis paika pandud selleks, et sa saaksid oma last ikka korralikult kontrollida. Siin ei hängi ega gängi lapsed kooli ajal või peale seda suvaliselt ringi kus tahavad. Ja mulle see meeldib. Ülevaade režiimidest, mille vahel pean nüüd nädalavahetusel valima ära:

nr1. Kõige kinnisem režiim, mille korral laps tuleb kooli kell 8.15, isegi siis kui tal tunnid sel ajal ei alga. Näiteks esmaspäeval ja teisipäeval Angelical esimest tundi pole, algab alles 9.10 aga selle režiimi korral peab ta tulema varem ja see on kohustus! Lahkub laps kell 17.15, siis kui tunnid läbi ja kui on ka vaba tund, siis koolist välja ei minda. Kool vastutab 100% su lapse eest, mis puudutab koolis viibimist.
Hea on see, et selles koolis on vabadeks aegadeks kõik korraldatud. Koolis on 5 erinevat klassiruumi, mis on mõeldud siis oma vaba aja sisustamiseks. Kus on juhendajad ja saab näiteks teha oma poolikuid töid või midagi muud..mida täpselt ma veel ei tea.
Samas pakuti ka kooli poolt välja, et Angelica saab endale koolist ühe õpetaja prantsuse keele eraõpetajaks, kes teeb seda muuseas vabatahtlikult ja, et nendel vabadel tundidel ja ka hommikupoolikutel võiks ta just sellega tegeleda. Mulle sobib. Kohtusime ka selel inimesega ja tundus sümpaatne. Mulle tundub, et ta on oma tööülesannetelt midagi sellist nagu Eestis on õpilasnõustajad vms. Tegeleb puudumiste, hilinemiste, murede ja muu värgiga.


nr.2  Tuled kooli siis kui tunnid algavad. Vabadel tundidel oled koolis, tegeled millega vaja nendes spetsiaalsetes klassides. Peale tunde äraminekust jäi aga segane lünk. Kas siis tohib või peab olema kindla kellani kohal. Kuna infot oli nii palju, siis ei saanud sellest täpselt aru ka minu tuttav, kes tõlkis. Vajab uurimist kuna nt teisipäeval on tundide lõpp kell 12 ja oleks ju täiesti narr lasta tal seal kella veerand kuueni olla.

nr.3 Laps tuleb kuna tahab, läheb kuna tahab ja tundide vahepeal võib koolist väljas käia. Kuna tahab tähendab seda, et tundides peab olema käidud, mitte et siis kui tahab :D Seda režiimi mainiti vaid mokaotsast ja ei soovitatud kuna sel juhul on täisvastutus lapsevanemal ja see pole turvaline. Turvalisesel on siin maal kohe omaette tähendus.

Kuigi anti valida siis režiim 1 ja 2 vahel, jäi kõrvu ikkagi ridade vahelt loetav soovitus valida esimene. See olevat lapsevanemale kõige parem valik kuna siis on hea käia tööl ja olal kindel, et laps on hoitud ja vavatud ja ei hulgu kuskil ringi. Ja meie puhul veel see boonus, et siis on hulgaliselt aega prantsuse keele lisatundideks.

Nii vahepeal on möödunud lausa peaaegu nädal :D Mida me sisi tegime. Valisime reziimi nr 2 ja ta käib koolis siis kui tunnid algavad, aga võib ka minna varem ja olla siis vastavas klassis. Esimese reziimi korral poleks ta tohtinud hiljem kui 8.15 tulla ka siis kui tunnid ei oleks kohe alanud.

Koolitoidust!

Võimalik on taas valida mitmete erinevate variantide vahel.
1) Externe  ehk laps käib lõuna ajal koolist ära kuskil mujal söömas, kodus või kohvikus või kus iganes aga mitte koolis
2) Demi- penssionnaire ehk  laps on kooli sööklas nimekirjas , saad valida kas ta sööb koolis 2, 3 või 4x nädalas. Seejuures pead sa panema kirja millistel päevadel täpselt ta seda teeb ja nii ei saa, et laps ise muudab suvaliselt et teisipäev ei taha et lähen hoopis kolmapäev sööma. Kui kirjas pole sel päeval, siis süüa ei saa. Siin on muidugi erand, mis seisneb variandis ..
3)  Erakorraline toitlustamine ehk lähed kooli, kohe hommikul pead minema ja maksma ära 4.10, et registreerida end antud päeva lõunasöögile. Saad tšeki ja kui aeg käes, siis saad selle alusel sööma.

Söögiraha makstakse kord kvartalis. Näiteks periood : jaanuar-aprill maksab ca 130 eurot. See hind on siis kui laps sööb 3x nädalas, mida Angelica ka teeb sest teistel päevadel on kool ainult hommikuti. Mai- juuni arve tuleb meil ca 90 eurot. Kui arvestada toidupäevade arvu järgi ja summa selle kohta, siis tuleb välja et sel moel makstes on toidukorra maksumus 3.60. samuti on sel veel lisaks kaks plussi lisaks 50 senti odavamale hinnale. Nimelt ei pea laps iga hommik minema 4.10 näpus kviitungit lunastama ja vanemad iga õhtu meeles pidama, et just see täpne raha sulas ka olemas oleks. Teiseks saab laps endale kiipkaardi, mille ta sööklasse minemisel aparaadist läbi tõmbab ja siis kandiku saab. No tegelt on nii, et kui Eestis oli toit kõigile tasuta, siis paneb ikka kukalt kratsima küll see summa. Eriti kui kunagi tuleb hakata ka Greteli oma maksma. Hetkel me rändame nii palju eri koolide vahet, et pole mõtet koolis tal süüa. Samas on nii, et saad mille eest maksad :D Eestis ei maksnud, ega ei saanud ka midagi eriti seal koolis. Siin Anks ütles, et vali mida tahad ja palju tahad: puuviljad lademetes , saiad, soe toit jne.   Loodame, et kui on hea, siis ka süüakse. Niisama tühja maksta ka ei tahaks kui midagi ei maitseks. Samas puudub alternatiiv kuna kodust ei tohi vastavalt hügieenireeglitele midagi kaasa tuua.  Kontrollida ei saa, aga loodan et ta sööb sela ikka lõunal midagi rohkemat kui üks banaan. Vastasel juhul on see üks kuradi kallis banaan.

Kui varem arvasime, et me ei tee kunagi tšekiraamatut ja saame ka ilma selleta, siis eile oli see ajalooline päev kui kirjutasin panka kirja ja tellisin meile selle nõmeduse ära. Nimelt ei saa siin paljusid asju mida vaja kuidagi muudmoodi maksta kui ainult sellesamuse paberilipakaga. Näiteks kui toimub mingi etendus või väljasõit. Olen juba hädas preaegu asjade maksmisega ja nüüd selgus. et see tšekiraamat tuleb üle nädala aja ja laekub siis meile postkasti. Eks näis kui imeloom kohal on :S Sõpru meist ei saa, see on fakt!

Hetkel lõpetan selle postituse, muidu te ei jõua lugeda. Varsti tuleb uus kuna tegelikult on täna mu lapsel juba neljas koolipäev käimas ja muljeid on sada miljonit mida jagada.

Heipa!

Mainin ära ka selle, et 5 kuud siin ära elatud ja nüüd leidsin nurgatagant mahetoodete poe ja ka igasuguseid helbeid. Hind oli ca 1.50 500g pakis ja valikus nii tavalisi kaerahelbeid, suuri ja väikeseid kui ka näiteks viieviljahelbeid nii tavapärasel kui ka röstitud kujul, et teha ise oma müsli valmis. Loomulikult ostsin. Lausa 2 pakki kohe :D Pudruhommikud on tagasi! Loo moraal: kes otsib, see leiab. Mõni vaid 5 kuud hiljem :D

Diagnoos: prügikorjamise kergem vorm

Täna hommikul pesu triikides hakkasin mõtlema, et ma olen ikka täielik prügikorjaja. Tegelikult kui end välja vabandada ja asja kenamini sõnastada, siis ma olen lihtsalt inimene, kes näeb pidavalt enda ümber palju teiste jaoks mõttetuid asju, mida minu ajukene aga hakkab ümber töötlema millegiks uueks.
No kui teised oma tühjad munakarbid ära viskavad, siis mina tegin neist kaminasse süüteroose. Näevad ilusad välja ja on ka üpris head oma funktsioonilt. Nüüd sain teada, et uuema aja mall on kasutada selleks käbisid :D Pidid olema veel paremad :D Kastad aga kuivanud käbi vedelasse küünlavahasse, milleks kasutan küünaldest üle jäänud juppe ja voilaa :D

Kui teised viskavad veinipudeli korgid ära, siis mina kogun neid ka. No kuna ma ise ei joo, siis on see üsna keeruline, aga näiteks külas käies korjan ka kaasa. Ja nendest saab nii lahedaid asju. Arvan, et mu õde ei pahanda kui ma näitan siin tema värsket leiutist, mis on minu arvates lihtsalt nii fantast lahe, et tahan kohe endale ka.

Nimelt siis selline tore asi:

 

Konsulteerisin just temaga ja hea oli. tegemist pole kuumaalusega nagu arvasin algselt. Tegemist on märkmetahvliga. tegelikult ka geniaalne, sest sinna on ju ideaalne paber pista knopkaga, et oleks kenasti silma all.

 

Kuumaalused on need:

 

Või siis kui teised viskavad oma meetrised lõngajäägid minema, siis mina andsin need õele ja vastu sain sellise iluduse. Aega võttis see tal aasta, kasutades imepeenikest heegelnõela, tuhandeid lõngajuppe ja pusasid, millest ta need harutas. Kõik ruudud on eraldi tehtud ja kokku on neid kui ma ei eksi ligi 300. Kõik minu superlahedale ümmargusele voodile. Kahjuks on hetkel see kraam Eestis ja praegu pilte vaadates kohe tuli igatsus peale.

 

 

 

 No tegelikult on selle kogumise juures palju plusse. Lastega on näiteks nii hea meisterda kui leidub igasugu asju. Terevisiooni hommikuprogrammis eile just näitas kuidas teha vanadest lusikatest, pildiraamist ja tassist lahe seinapilt. Imelihtne ja effektiivne. Ja kusjuures poes on sellist tüüpi asju lademetes müügil ja ütleme just et hinnad pole väga soodsad. Ja kui ise teha, siis pole kellelgi sarnast.

No miinuspool on see, et ruumi võtab kõik. Kui me kunagi elasime pisikeses korteris ja kolisime majja, siis oli meil vaid 2 autotäit asju. Sõiduauto muide. + kaks last :D
Nende aastatega, mis me oma majas elasime on tekkinud kola ja "kasulike" asjade meeletu kogus. Ma ei tea kui ma kunagi pean seda kõike sinna sorteerima minema....see saab olema hull ettevõtmine. Sest kõike on ju vaja.
Nüüd siia kolides tulime autotäie asjadega.  Elamine oli suht tühi. Nüüd 5 kuud hiljem enam pole :D No ma üritan asja kontrolli all hoida. Mingi paari nädala tagant võtan ette sorteerimise ja loobin asju minema. Samas tunnen aga puudust paljudest Eestisse jäänud asjadest. Näiteks oli mul suurte purkide sees nööbilademed. Kokku kogutud. No ikka palju. No vahel oleks siin nii vaja mingeid lahedaid nööpe ja poes nagu ei ole ja vot tean et Eestis on mul ja kätte ei saa.

Kui ma saaksin teha oma unistuste tööd, siis olekski see vanade asjade ellu äratamine , taaskasutus ja käsitöö.

Hetkel aga kena päikselist kevadet!
Varsti jälle:D

Koolist ja blogimisest

Täna on siinmaal koolist vaba päev. Iga kolmapäev on. Proovisime siis magada kauem. Ei õnnestunud, telefon helises. Tühja sellest, kui alguses ajas vihale, siis teade mis sealt tuli oli perfekto!
Reedel kell 13.45 on meil vestlus ja dokumentide täitmine ja esmaspäevast või hiljemalt teisipäevast on Angelica ka siin koolis :D Oh mul on nii hea meel. Viimaks ometi :D Plats puhtaks!

Põhjuseid on palju miks ma siin rõõmutantsu teen:

*Lõpp virinale, et pole sõpru sest pole neid kuskilt leida. Muidugi ei garanteeri kooli minek kohe sõpru, aga seal on tõenäolisem neid leida kui kodus istudes.
*Lõpp virinale, et kaua ma pean ootama veel seda koolikohta. Kuigi teistpidi on suured kahtlused ja kõhklused ja kartus, et issand mis seal koolis kõll olema saab.
*Lõpp jutule, et on igav. Lihtsalt suur osa päevast pole neid kodus ja kui igav on teisel osal päevast kui koju tullakse, siis võit seegi:D
*Lõpp Greteli virinale, et ainult tema peab koolis käima ja õde istub kodus. Kuigi tal eriti midagi seal koolis häda polegi, lihtsalt siuke kiusuving.
*Lõpp koduõppele!!! Enam ei taha...ei mina, ei Angelica. Eelmisel reedel lõppes Eestis järjekordne veerand, hetkel on vaheaeg. Enne veerandi lõppu tegime jälle tööde rallit kuna veerand lõppeb ju alati ootamatult ja vaja hindeid saada. Nii siis me joonistasime, kirjutasime, printisime, skännisime. Õnneks saime kõik korda.

Täna algab kevad. Seega kena kevadet teile kõigile mu kallid blogilugejad. Meil sajab sellist padukat, et vett lendab igasse ilmakaarde. Samas aga eelistan iga kell seda vihma enne kui seda pikka ja külma lumetuisust Eesti ilma. Oleme ju siia tulles talvest kui sellisest pääsenud ja hetkel tundub juba ulme kui kuulame Eesti ilmateadet ja ikka sama jutt; tuiskab, lisandub lund, läheb külmemaks. Kuhu see lumi kõik ära mahub :D Ema ka kaebas, et maja aknad on juba hangedega tasa:D See vist sulab seal augustini. Võibolla oli eelmisel aastal ka nii...aga kes seda enam mäletab eks :D



Ja siis ma veel mõtlesin sellele, et kuna ma olen muutunud väliseestlaste blogide fänniks ja ka muude huvitavate blogide fänniks, siis teen üleskutse, et kui loed minu blogi ja arvad, et sul pole kahju ka oma blogiaadressi jagada, siis olen tänulik kui jätad kommentaaridesse selle aadressi. No võib ka eraviisiliselt meilile saata :D Või kui sa tead mõnda lahedat blogi, mis ei ole ka sinu oma, aga soovitaksid lugeda.

Vahepeal paneb küll mõtlema, et kui blogi on lugenud üle 7000 inimese, siis kes need kõik on ja miks nad loevad, kust nad selle leiavad. No osasid ma juba tean, neid kes kommenteerivad ja loevad ja elavad kaasa. Kõik eranditult mulle võõrad inimesed, mitte ühtegi kommentaari mu VANADELT tuttavatelt. Ja mul on nii hea meel, et mulle on tekkinud päris mitmeid blogituttavaid. Kummaline mõelda, aga ilma inimest nägemata, temaga reaalselt suhtlemata, vaid lugedes tema blogi võib tunda sellist sümpaatiat ja kaasa elada tema igasugustele tegemistele, et ise ka ei usu. Vahepeal on isegi kummaline kui paar päeva või nädal on kellegi blogipostituses auk sees, ei kippu ei kõppu ja taban end mõttelt, et huvitav mis toimub :D Näiteks sina Mäemamma :D Kus sa kadunud oled?
Või kui loed, et keegi kolib ära ja  ei plaani enam kirjutada edaspidi ja nii kahju on.
Ma olen vist imelik.

 Näiteks oli hiljaaegu mu jaoks täielik üllatus kui Gretel sai Eestist klassiõelt kirja, kus rääkis, et ta loeb mu blogi ja et see on nii huvitav ning tal lausa kade, mida kõike siin teeme. Mul jäi aga kõrvu kõlama küsimus, et huvitav kuidas üks väike koolijüts leiab mu blogi, kui ta isegi ei tea et ma seda kirjutan :D Pole eriti jaganud seda aadressi ja seeda paljud ei tea, et see olemaski.Või vähemalt arvan, et ei tea. Kindel pole midagi, eriti kui koolijütsid leiavad iseseisvalt üles. Seejuures terviseid sulle RONJA!

Et siis oleks huvitav teada, kes sa oled, kust sa oled, kuidas selle lehe leidsid  ja miks seda lehte külastad?
Täielik ülekuulamine ma ütlen :D

Ja avastasin, et siiani pole mu blogisse tulnud kommentaaridesse ühtegi spämmi. Seega oli hea otsus võtta maha see identifitseerimise koodide jura. Eks vaatab kuidas edasi. Hetkel, aga saab jätkuvalt mu blogisse kirjutada vabalt, ilma mingite sõdade ja numbrite kombinatsioonide sisestamist, et kinnitada et sa pole robot:D

See tuli üks väga kummaline blogipostitus. Ilmselgelt ei mõju vihmane ilm mulle hästi. Seega lõpetan ära hetkeks. Muidu kes teab mis imelikud mõtted veel avaldamisele tulevad.

Tere kevad!

Tolmuralli

Tegelikult on siia kolimisest algusest peale mind närvi ajanud see, et ma ei saa aru kust kohast ometi tuleb mu elamisse nii palju tolmu. See on täiesti ulme. Korista palju tahad, juba järgmisel päeval on kõikjal kiht peal. Ja me elamine pole ju misteab kui suur. Eestis oli 2 korda suurem maja ja ma ei mäleta, et kunagi oleks olnud selline tolmutuust igalpool nagu siin. Isegi kui lapsed jooksid edasi tagasi tuppa ja aeda ja möllasid ringi, siis ma ei pidanud kunagi niimoodi  koristama nagu siin.
Asja teeb veel hulluks see, et ma olen tolmule allergiline. Ma hakkan sügelema üle kere, eriti käed.
Siia kolimisest saadik on mul nahk ikka väga korrast ära. Koristan ja imen tolmu ja märgade lappidega ja IGA jumala päev ja ikka ei saa sellest jamast lahti.

Kusjuures ei tea kas tõesti võib olla teema selles, et Eestis oli meil ahiküte aga siin keskküte ja radikad seinal. Või annab oma osa ka see, et meil on kamin elamises. No me pole seda kasutanud küll rohke kui 2 korda selle aja jooksul, aga äkki selel sisemusest tuleb midagi tuppa tagasi.

Kujutate ette olukorda kui pesed põrandad puhtaks, pühid tolmu ära ja paar tundi hiljem avastad, et paljajalu kõndides on su tallalaused muutunud justkui imekombel mustaks. Lihtsalt närvi ajab.

Arvasin, et mu nahaprobleemid äkki olid tingitud valest pesupulbrist või karedast veest või mingist toidust vms
Vahetasin välja pesupulbri, kõik duššigeelid ja kreemid jne Ikka nende vastu kus ei ole ei lõhna ega värvi ega muud jama sees. Peab mainima, et ega odav see pole. Ja veel enam ajab närvi, et midagi ei aita. Nahk on kuiv ja kratsi end või hulluks, hoolimata kreemitonnidest mis kulub.

Sain endale kuivati, lasen pesu sellest läbi. Äraütlemata mugav asi ja see tolm, mis tuleb riietest....poleks elus uskunud, et ühest masinatäiest pesust võib kuivatisse jääda peotäis tolmu ja muud kuide.

Hoolimata ka sellest, et pesu kuivatis tolmuvabamaks saab pole midagi muutunud.

Üks asi mille avastasin on muidugi see, et tundub et härra Abikaasa tööl kasutatav uue malli ehitusmöks on see, mis mulle mitte ei sobi. Nagu ta koju tuleb ja pole näiteks kohe riideid vahetanud, nii olen mina täpiline...paari minutiga.

Puhastasin radiaatorivahesid ja ukseliistusid ja no pole kohta kuhu pole ma oma lapiga jõudnud, ikka mitte midagi.  Ja no see tolm on järgmine päev tagasi. Kopp ees juba.



Ilmajuttu ka . Eile hommikul silmad avades oli maa valge ja sadas lobjakat. Kuni lõunani. Õhtuks oli kõik sulanud ja täna on +15C Nädalalõpus lubas ligi 20 soojakraadi. Ootame huviga. Sooja tulek on aga tekitanud olukorra kus igasugu mutukad ärkavad ja seega tekib kohe kiirelt vajadus mingite aknavõrkude järele. Mesimummid juba sumisevad, Siin on igasugu kahtlaseid putukaid, keda sugugi oma teki alla ei tahaks ronima kui akent lahti hoida. Lisaks on siin mingid ilged suured ämblikud, keda härra on juba 3 tk meie elamisest eemaldanud. Olen neid näinud vaid kaugelt, aga pool hobust oli kindlasti nende suuruseks. Mõni vastu mulle jalutab, siis kolin ära vist. Korralik foobia ma ütlen.
Seega pean kiirkorras mingeid võrke minema otsima, sest igasugu pudulojustega ma oma kodu jagama ei hakka, igatahes kindlasti mitte enne kui nad vähemat pool üürist hakkavad maksma :D:D::D

Ps. Tõin aiast nartsissid tuppa. Aias lahti nad polnud, aga toas juba päevaga täiesti nartsissid. Naljakas oli aga see, et kui koristades korralikku kakahaisu tundsin ja mõtlesin, et mismoodi saab ikak tuba nii haiseda, siis lõhnauuring viiski mind just nende nartsssideni  ja uskuge või ei aga need nartsissid haisevad tõesti nagu korralik hunnik puhast s.....a. Kutsusin Angelica nuusutama, tuli teine tõmbas kohe korraliku sõõmu ninna, hea et silmist vett ei hakanud jooksma :D Nii hea oli :D

Kena õhtupoolikut!

PPS. Täna sai täis 5 kuud Prantsusmaal elamist! Palju õnne meile !

Ärritavad inimesed

Teate, ei tule ikkagi postitust Pariisi kohta. Tuleb hoopis ühe muu asja kohta, millele olen mõelnud juba tükk aega.

Nimelt ma loen üsna palju blogisid. Suures osas, või isegi enamus nende omi, kes on kolinud oma kodumaalt mujale riikidesse. Enamus on eestlased loomulikult :D
Mingi kuu aega tagasi leidsin aga ühe ingliskeelse blogi Austraalia neiust, kes kolis Šveitsi, täpsemalt Genfi. Seega suht lähedal minu praegusele elukohale.
Kui alguses ma lugesin ta esimesi postitusi, siis tundus ta väga huvitav inimene ja mul oli kahju temast kuna olen ise ka mõningaid temale omaseid tundeid tundnud. Eriti mis puudutab sõprade leidmise teemat.

Olen enne ka kirjutanud, et  minu sõbrad Eestist kadusid esimese siiatuldud nädalaga. Ok ehk teisega. Hetkeks on minu tihedas suhtlusgraafikus vaid mu ema ja õde. Jumal tänatud, muidu ikka kammiks vist jumala sassi :D Kaua sa proovid juttu alustada ja huvi tunda kui sulle samaga ei vastata. Mitu korda sa tahad kirjutada skype või FB kaudu, et hei kuidas läheb ja mitte saada mingit vastustki. Või kui saad siis sellise: kle tahaks küll hullult sinuga jutustada, aga mul pole aega hetkel, ma võtan ühendust. Ja siis on möödas 4 kuud ja ikka võetakse ühendust. Tänan tähelepanu eest kallid sõbrad!

Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida. Sellest inglisekeelsest blogist ikka. Tagasi siis teema juurde. Selle blogi omanik kirjutab, kuidas ta ei suuda leida endale sõpru. Kirjutasin talle kommentaaridesse sõnumi, mõtlesin et ütlen midagi toetavat. Nüüd on aga mul tunne, et see inimene ei tahagi midagi muuta. Tema suur kinnisidee on ka see, et ta on vallaline ja et vallalised ei SAA sõbrustada pereinimestega, sest pereemadel on pidevalt lapsed sabas ja nad ei saa teha seda mida TEMA tahab. Ta lausa pani oma blogisse nimekirja tingimustest, milline peab olema tema sõber. Üks kriteerium oli ka see, et ta sõbral peab olema aega ja raha, et temaga restoranis käia ja poodlemas. J akuidas kõik inimesed on silmakirjalikud kui ütlevad, et neil pole aega midagi koos teha või kuskile minna, sest kui inimene tahab, siis ka ta saab.

Kui ma alguses arvasin, et ma võiksin sellise inimesega suhelda, siis nüüd ma arvan, et tal oleks vist psühholoogi abi vaja. Kui alguses oli mul temast kahju ja mõtlesin, et mul ju ka pole siin tegelikult tekkinud ühtegi sõbrannat, siis nüüd ma olen kindel, et pereemana ja isegi rahatuna on mul tunduvalt rohkem väljavaateid saada endale mõni sõber kui temal.
Ega minuga pole lihtne, aga sellised nõudmised on ulme. Ma ei leia, et ma olen alamklass kuna mul pole raha, et käia iga päev restoranis või klubides ringi hängida.  Ma võin olla vahel üsna vastik, aga ka superlahke. Kõik oleneb. Ma olen kaksikute tähtkuju pesuehtne esindaja. Vahel ma ei taha kedagi näha ja minu puhul pole probleemiks ka seda oma tuttavatele öelda näiteks kui nad tahavad külla tulla, aga mul pole tuju. No siinmaal oleks see katastroof. Mind pandaks Prantsusmaal vist vangi sellise käitumise eest :D Siin on ju kõik nii viisakad. Ma olen isegi pidanud olema sunnitud veini jooma külas kuna pööritatakse silmi kui ütled, et ei tarbi alkoholi.....oled ebaviisakas järelikult. Krt ma ütlen....ma ei joo. Üleüldse ma vihkan joodikuid ja olen täiesti selle poolt, et lõbus võib olla ka morsiklaase kokku lüües. Ja tegelikult on mu organism jõudnud selleni, et kui ma joon kasvõi pool pokaali seda KOHUSTUSLIKKU veini, siis järgmine päev olen ma teovõimetu. Ma sõna otseses mõttes suren ära. Vot nii mõjub kui oled 9 aastat peaaegu karsklane olnud :D

Nagu tavaliselt läks jälle jututeema käest. Igatahes loen ma seda blogi edasi ja isegi ei tea miks. Lihtsalt huvitav on vaadata kui kiiksuga võivad inimesed olla. :D

Sain valmis ka Greteli eritellimuse. Tuli ükspäev ja teatas, et nüd on mul aeg temale ka midagi kududa :D Joonistas paberile, vaatasime internetist ja ajakirjadest näidiseid ja selline ta tuli. Pildid on pandud ülesse sellised, mida ta lubas. Kuna tegemist on puuvillase lõngaga, siis tundub et kaelaauku tuleb panna üks paelake, hakkab kuidagi laiali venima.  Nüüd mõtlen, mida edasi. Ei saa kohe niisama istuda õhtuti teleka ees, midagi peab näpus olema.

 

Lehva, lehva!

Plirts- plärts käes on märts !

Tere kena hommikut.

Kuna eelmisele postitusele tuli nii palju vastukaja, siis kirjutan siia ka omapoolsed kommentaarid.

Alustame siis kaerahelvestest.  Üteme siis nii, et ....olemas :D

Võtsin kätte ja veetsin pool päeva supermarketis ja kaevasin mööda riiuleid ja erinevaid vahesid ja seal BIO toodete vahes müslide ja muude värkide vahel nad siis olidki. Hinnaks 2.60 eur 500g. Võiks ju olla ka midagi, kus on sees eri helbed, aga alguseks väga hea seegi. Eestis lihtsalt ära harjutud, et letil kaera- ja odra- ja nisu- ja miljon sorti eri seguhelbeid.

Täna hommikul oli menüüs puder, söödi ja kiideti. Pidi olema kohe niiiiiiii hea:D

Keegi kirjutas ka lause, et ehk on prantsuse oma kasvatatud asjad puhtamad ja looduslikumad kui need mida kaugelt sisse tuuakse. Hakkasin siis vaatama, et mis tootjamaad juurikatel näiteks sildi küljes on. No porgand ja kartul ja kapsas ning muu selline gemüüse on kodumaine, ehk siis prantsusmaine :d Võiks ju loota, et siis on ka hea. Maasikaid ostsin ka. Hispaania omi. Maitseelamus oli ütleme veidi kehvem kui tõesti oma peenralt korjates, aga kilohind 1.98 ja peopesasuurused marjad ei lasknud kauem mõelda :D Karta on, et nii suureks kasvavad maasikad ainult millegi mittetervislikuga :D  Mõtleme siis, et mis ei tapa teeb tugevaks.

Ma ei tea, kas olen maininud, aga siin ei müüda 2.5% piima. Gretel teatas, et see maitseb nagu ....ok ma ei edasta otseseid sõnu...kokkuvõtvalt talle ei meeldi ja ta ei joo. Ostan siis seda 1,5% ja ütleme nii, et olen juba harjunud, enam ei tundu, et jooks kriidivett. Peaaegu nagu päris on. Inimene harjub kõigega.

No siis peab ka ära mainima, et ma joon nüüdsest kohalikku kohvi. Ostsin mingit ja ei tapnudki ära. Enamvähem oli ja nüüd olengi selle peale jäänud. Kuna kogu aeg ei saa Eestist ka seda saata, vähemalt mitte sellistes kogustes mis meil seda kulub, siis tuleb kohalikuga leppida. Nii, et uus takistus seljatatud. 2x 250g pakk maksab muide 2.99 ja mulle sobib. Eestis maksis mu lemmikkohv 5.25 juba enne kolimist.

Mis puudutab raha, siis olen kohutav sendilugeja. Vahel härra abikaasa ka ütleb, et kle lõpeta ära, mis siin vahet on. Kui vaja siis vaja ja ostame. Kui ma aga tean, et teises poes on odavam, siis ei osta ikka küll ja nii ta sabas longib ja kaasas käib ka teises poes :D No viimasel ajal eelistab üldse mitte tulla kuna mul kulub ikka toidupoes ilmatu aeg võrdlemisele ja uudistamisele.  Ja hoolimata sellest, et siin riigis on teine eluviis ja teised palgad jne jne. Vot ma ei tea kuna tuleb minu ajus selline aeg, et ma hakkan ka niimoodi kulutama nagu kohalikud..See eestlase kokkuhoid vist ei kao minust küll kunagi.

Näiteks keeldun ma ostmast liha, mis maksab 10 eurot kilo. Eriti kui ma tean, et mingitel päevadel nädalas on seesama liha müügil 3.50 euro kilo.  Kui sel päeval pole seda soodukat mil poes olen, siis liha ei söö, vot kana sööme hoopis. Ja nii ongi.
Ja üleüldse ei meeldi mulle enam viimasel ajal süüa teha sest mu kodus elavad 3 pirtspekki, kellele kõigile meeldivad erinevad asjad ja sellist toitu pole leiutatud, mille üle kõigil korraga hea meel oleks.  Seega teeks nädal paastu ja unustaks söömise vabsee ära :D Küll oleks hea:D

Kuna minu postituste kirjutamine venib tavaliselt terve päeva ja vahel ka nädala pikkuseks, siis on vahepeal toimunud veel üsna palju kurjaks ajavaid sündmusi.

Võtsime eile kätte ja läksime Thononi lastega, et jalutada sealses vanalinnas ja uudistada poode ja kõike mis linnakesel pakkuda on. Parkisin auto ära ja võtsin kenasti parkimispileti ja läksime. Parkimisautomaadi kõrval oli ka mingi kummaline masin, mille peal juhtmemärk, aga kuna ei teadnud millega tegu, siis pikemalt ei peatunud selle juures. Ja edasi ....

Hommikul dušši alt väljudes seisis uksel härra abikaasa, kes hoidis käes trahvikviitungit. Teate selline naljakas olukord...tuled pesemast ja saad trahvi :D  Naljakas aga polnud sest kirjas oli 35eurot. Miks ja mille eest ei teadnud. Samuti ei saanud me aru kuidas see lipik sai tekkida meile kojameeste vahele öö jooksul oma hoovi :D  Vaatasime teineteisele otsa ja tegelt ei saa siiani aru kuidas me saime eile mõlemad olla õhtul veel roolis ja ringi kimada ja seda seal mitte näha.  Et siis tunduski nagu oleks keegi tulnud öösel ja selele salaja sinna pistnud. Tegelikult ajas ikka närvi küll. Maksad 2 euri et parkida ja siis saad veel 35 trahvi otsa. Mõtlesin korra, et äkki ei maksaks, aga neil nii kenasti seal andmed kirjas, et sellest võivad probleemid tulla.

Asi ununes pooleks päevaks kuni tuli üks tuttav, kes vaatas ja ei saanud ka aru, Aga kui mainisin, et seal oli see imelik masin ka , siis naeris ta nii et kõht kõveras. Nimelt oli see ilus üks ja ainus vaba koht mõeldud elektriautode laadimiseks. Seega kui oleks tulnud üks energiapuuduses elektriauto kossa kossa, siis minu suure paadi parkimise pärast olekski ta laadimata jäänud. Nüüd tean mida tähendavad erinevat värvi parkimismärgistused. Vähemalt loodan, et tean.

Täna sain siis teada kuidas on võimalik seda trahvi maksta. Ei ei....ei ole nii et võtad ja teed ülekande ja asi vask. Ikka võimalikult hulluks on asi aetud. Variante on siis 2: kas kirjutad tšeki ja saadad selle politseisse ( meie seda teha ei saa kuna meil pole tšekiraamatut, me lihtsalt ei tahtnud seda pangast kuigi pakuti usinalt. Teate et Prantsusmaa on viimane riik Euroopas või oli see maailmas ...kus kasutatakse neid tšekiraamatuid. Ma pole saanud seni pihta mis on selle asja mõte kui pangakaart on nii lihtne kasutada. Lisaks veel mingid tšeki kirjutamise raamatud ja tšeki lunastamise raamatud ja ..ühesõnaga pole mul seda jama vaja)

Teine variant on ..lubage naerda, see oli ikka nii koomiline, et ma jäin lolli näoga vaatama kas nalja tehakse või ikka tõtt räägitakse. Variant nr 2 on see, et sa võtad kätte, lähed mõnda tubakapoodi ja küsid trahvimarki.

Lühidalt ostad kirjamargilaadse asja, mille hind on sinu trahv. Minu puhul siis mark hinnaga 35 eurot. Seejärel kleebid sa selle oma trahvikviitungile ja pistad posti ehk saadad politseisse. Lisaks trahvimargile pead panema kõrvale ka tavalise postmargi, et ikka postiteenus ka kinni maksta.  Trahvimargil on ka väiksem sugulane, ehk see mille jätad endale tõestuseks, et oled saatnud. Noh kui post ära aurab ja politsei arvab, et sa pole maksnud.Juhul kui trahvi 45 päeva jooksul ära ei maksa muutub 35 eurot 75 euroseks trahviks.

Nädalast Pariisis peaks ka rääkima. Hetkel aga tunnen, et see peab ootama. Sellist head tahtmist on vaja, et kirjutada üks mõnus jutt.

Lasin eile ühel tuttaval helistada kooli, kus Angelica käis tegemas seda arengutesti, et kooli saada. Möödas on 6 nädalat ja me pole siiani saanud vastust, mis pidi tulema maksimum 4 nädalaga. Tänaseks uuriti siis välja, et saadeti küll, juba 2 ndl tagasi. Et meie pole kätte saanud, süüdi on kas postifirma või meie postkast või et me postkastil pole nime vms, et kool ootas Angelicat ja mõtles kuhu jääme. Tere tali. Tuttav pidi helistama üle, et kuhu ja kuidas edasi ja siis mulle teada andma. Kahjuks hommikul kooli sekretäri tabada ei õnnestunud, sest tema oli kohvi joomas. Kell 9 hommikul tööpäeval!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ja kui lähed kell 12 siis on lõunal. Ja ilma kokkulepitud kohtumiseta majja sisse ei pääse. Määra siis kokkusaamine kui koguaeg on kohvi või lõuna. Võtaks ise ka sellise töö.

Ok, vahutasin ära :D Nüüd sain teada, et ega ikka ei saadetud küll, et midagi on vabsee kadunud ja võibolla peame uue testi tegema. No kurat ma ütlen. Lambakari ausõna. Õhtupoole saan tuttavaga kokku, siis ta räägib lähemalt. Angelica teatas, et käigu kanni õige, tema ei tee midagi uuesti...3 tundi matatesti sai juba tehtud ja 6 nädalat oodatud ja ei muhvigi.  Ega ajab ikka kurjaks jah.

Ja rääkides ilmast, siis mingi rõve jahedalaine on taas. Tuul on tugev ja nii külm et kõrvad kukuvad peast. Sooja on paar kraadi. Pariisis oli nädal tagasi olles +18C. Mis toimub :D

Tegelt on meil härra abikaasaga mõlemal sigahea meel, et meil seal käies ilmaga vedas. See oli nagu jackpot sest teatavasti 2 päeva peale meie tagasitulekut tabas Pariisi ja kogu Põhja- Prantsusmaad külma, tormi ja lumelaine. Me oleks seal hotellis vist segi läinud, sest vaadates telekast, kuidas tuiskab ja inimesed on ummistanud erakorralise meditsiini oskaonnad, sest keegi ei seisa püsti tänavatel libeda tõttu ja nii palju õnnetusi on, siis ma poleks kindlasti mitte sellistes oludes lastega seiklema läinud ja uut linna uudistama. Liiga ekstreene ja ohtlik.

Aga hetkel kena pärastlõunat Teile !

Ps. Ostsin viimaks kaalu. Plaanis on suveks saledaks saada ja tunnen kohe tugevalt, et siia kolimine on mõjunud minu vöökohale laastavalt. Proovin nüüd olla tublim. Täna käisin esimest korda jooksmas, pisikese tiiru, paar km ehk, hing oli paelaga kaelas, füüsiline vorm puudub. Kaal on nii tark, et ütleb kõik mis su kehas leidub. Mõni number on selline mille kohalt kaal võiks kuss olla :DNäiteks rasvaprotsent. Aga noh, küll ma talle alles näitan. Avastasin TV3 järelvaatamise lehelt ühe uue saate, kus näidatakse seitset paksu (ok tean ...korrektne väljend: ülekaalulist) :D kes on aasta jooksul püüdnud oma kaalu korda saada. No ütleme nii, et asi ongi ettevõtmises. Vaatasin kõik 6 osa jutti ära. Ootan juba uut saadet. Kui nemad saavad 50 kilo alla võtta, asi mul siis need...mõned+ mõned ära likvideerida. Tahaks oma ratast, mis Eestisse jäi...küll ma alles vuraks.
No aga proovi sa olla tubli kui poes on sellised letid :D Ja see on nii umbes 1/5 koogiletist :D

Pariis mu arm...

Tegelt on kõik hästi kui vaid jalad tuld ei lööks sellest päevade kaupa ringi kõndimisest. Ilm on ilus . Linn on lahe. Frikadellisuppi tahaks...see bagettide söömine hakkab juba ära tüütama...

Hei sõbrad

Oi teate mul on jätkuvalt palju öelda, aga hetkel on lugu nii, et me sattusime ligi nädalaks Pariisi ja kondame ringi. Seega kõik muljed tulevad hiljem ja neid on palju uskuge mind. Ilm on meid seni soosinud, tänaseks lubas lausa +17C ja ka eelnevad päevad on olnud väga mõnusad. Oh mulle meeldib see linn. Kui välja arvata kohutav liiklus ja parkimiskohtade puudumine ja hotell, mis ei kõlba kassi saba alla ka, siis muu on super.


Kena kesknädalat!

Ps. Pariiisis on isegi kodutud moodsad :D Neil on lemmikloomad ja oma pappkastidest ehitatud majad keset tänavat.